Kersti Sarapuu, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskfraktsiooni esimees
Eelmisel nädalal peeti Riigikogus arutelu 2019. aasta riigieelarve üle. Kuigi järgmise aasta riigieelarve kogumaht on rekordiline 11 miljardit eurot, mis annab võimaluse märkimisväärselt tõsta Eesti elanike heaolu, pole sama meelt enamik Riigikogu opositsioonipoliitikutest. Vaatamata sellele, et nad head, inimestele suunatud eelarvemenetlust soovivad takistada või koguni nurjata, seisab koalitsioon kindlameelselt selle eest, et vajalikud eesmärgid saaks ellu viidud.
Parlamendis koalitsiooni ja opositsiooni vahelisi hõõrumisi tekitav riigieelarve jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi – inimeste heaolu suurendamisest. Vastutustundlik eelarve toetab meie majanduse, julgeoleku ja perede heaolu kasvu nii, et eelarve oleks tasakaalus ja maksukoormus stabiilne. Sealjuures väheneb valitsussektori võlakoormus 7,4 protsendile SKP-st, jõudes prognooside järgi 2022. aastaks 5,4 protsendi tasemele. Lisaks meie spetsialistidele kinnitab Eesti rahanduse head seisu ka rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch, kes viimati tõstis just meie riigi reitingu seniselt A+ stabiilse väljavaatega tasemelt AA- stabiilse väljavaatega tasemele.
Jätkuv majanduskasv ning riigi rahanduse hea seis peavad jõudma Eestis elavate inimesteni. Elanike rahulolu kuulub tänase valitsuse prioriteetide hulka, mistõttu on valitsus otsustanud tõsta töötasu paljude valdkondade esindajatel, kes kahjuks on pidanud aastaid kogema palgavaesust. Nii suurendabki 2019. aasta eelarve õpetajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate ja paljudes teistes valdkondades töötavate inimeste palgafondi. Näiteks üldhariduskoolide õpetajate keskmine palk jõuab järgmisel aastal riigieelarvelise lisaraha toel 1500 euroni.
Keskmõte: Jätkuv majanduskasv ning riigi rahanduse hea seis peavad jõudma Eestis elavate inimesteni.
Lisaks tõusevad ka lasteaiaõpetajate ning sotsiaalhoolekande, kultuuri jt valdkondade spetsialistide sissetulekud. Riigi eelarvestrateegia alastel läbirääkimistel sai kevadel paika pandud plaan, et siseturvalisuse eest vastutavate inimeste palk peab tõusma. Eesti riigis peab olema kõigil turvaline ja hea elada, mistõttu eraldatakse 2019. aastal Politsei- ja Piirivalveametile palkade tõstmiseks 12,9 miljonit eurot ning päästjate palgatõusuks ligi 8 miljonit eurot. Nimetatud valdkondades töötavate inimeste sissetulekute tõus on vajalik selleks, et koolides jätkuks motiveeritud õpetajaid ning et meil oleks päästjaid, kes on igal vajalikul hetkel valmis inimestele abi osutama. Tegemist on märgilise sammuga, kuid vastavalt riigi võimalustele on järgmistel aastatel vaja palgatõuse kindlasti jätkata.
Sissetulekute kasvule lisaks jätkab valitsus panustamist tervishoidu. Selleks et vähendada ravijärjekordi ning parandada arstiabi kättesaadavust, kasvab Haigekassa eelarve järgmisel aastal 180 miljoni euro võrra. Pikalt kestnud probleemid ravijärjekordade ümber saavad küll leevendust, kuid uute lahenduste nimel tuleb jätkuvalt edasi töötada. Kauaaegsetele valupunktidele keskenduvat loetelu võiks pikalt jätkata, kuid peamine on, et teist aastat järjest teeniks riigieelarve Eestis elavate inimeste huve.
Kuigi koalitsioonil ei ole Riigikogus kindlat enamust, on siiski mitmed rahvasaadikud, kes väljaspool koalitsiooni, näidanud uue riigieelarve suhtes toetust, mis annab kindlust, et 2019. aasta eelarve saab kõigele vaatamata vastu võetud. Ebamugavusteks tuleb aga ikkagi valmis olla ning vastukaaluks opositsiooni ponnistustele oleme valmis oma seisukohti kaitsma ka hilistel öötundidel.
võtta aluseks majandustõus iseenesest, siis kui palju üle selle on üldse keskbande, pedede ja reeturite teene?
No on ikka lõust…
maalikesega nõus. Kersti näeb küll vana välja, kuid noorena oli ta esimene tibi tantsupeol. Kel suurem väljavaade, sellele ka läks.