Keskerakond kasvatas eelmise kuuga võrreldes oma toetajaskonda ning hoiab jätkuvalt liidripositsiooni. Kui Riigikogu valimised toimuksid homme, annaks Keskerakonnale hääle 30 protsenti valijatest – kahe protsendipunkti võrra enam kui septembris.
Oktoobris kasvas enim toetus valimisvõidu nimel konkureerivatele Keskerakonnale ja Reformierakonnale, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest. Reformierakonda toetas oktoobris 28 protsenti, mis on ühe protsendipunkti võrra enam kui septembris.
Uuringu juht Juhan Kivirähk tõi välja, et Keskerakonna toetus vene valijate seas pööras taas kasvule. Kui vahepeal vähenes Keskerakonna toetus venekeelsete valijate seas, siis värske küsitluse kohaselt on see taas tõusule pööranud ja kerkinud üle 70 protsendi. Kivirähk märkis, et ilmselt on Keskerakond teinud selle nimel konkreetseid pingutusi, et Narva ajutisest segadusest vene valijate seas üle saada. „Yana Toom on rohkem sõna võtnud, Mihhail Kõlvart pildis olnud. Oluline on see, et Keskerakonnal on iga küsitlusega kasvanud paari protsendi võrra ka eestlaste toetus.“
Kolmandal kohal püsib EKRE 17 protsendiga ning neljandal Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12 protsendiga. EKRE toetus kuu varasemaga võrreldes ei muutunud, sotsiaaldemokraatide oma langes kahe protsendipunkti võrra. Isamaa suutis oktoobrikuises küsitluses valimiskünnise alistada – nende poolt hääletaks viis protsenti valijatest.
Kuigi Vabaerakond vahetas oma esimeest, ei kajastu see toetusnumbrites. Kaul Nurme juhitavat Vabaerakonda toetas oktoobris kaks protsenti – see on sama suur näitaja kui Andres Herkeli juhtimise viimasel kuul, septembris. Kaks protsenti toetust kogusid ka parlamendivälised Rohelised.
Koalitsioonierakondade ja opositsiooniparteide summaarne toetus oli oktoobris võrdne – 47 protsenti. EPL-i tellitud enim sobiva peaministri kandidaadi küsitluses oli Keskerakonna esimees Jüri Ratas suurendanud oma edumaad 32 protsendini. Samas oli Reformierakonna esinumbri Kaja Kallase populaarsus kahanenud 17 protsendini.
Jüri Ratas sõnas, et erakonna pooleteise aasta kõrgeima reitingu on toonud õiglase riigi ehitamine ning erakonna kindel toetus solidaarse tervishoiu ja pensionisüsteemi säilitamisele ning tasuta ühistranspordi laiendamisele. „Meie toetuse tõusu taga on kindlasti ka Reformierakonna taotlus likvideerida rahva seas kõrgelt hinnatud tasuta ühistransport, vastutustundetu mõte kaotada sotsiaalmaks ning soov teha 100-eurone maksukingitus kõige jõukamatele. Tegemist on põhimõttelise valikuga, kas peame õigeks ja õiglaseks suunata 200 miljonit erakorralisse pensionitõusu või suunata sama raha eeskätt 2100 eurot ja enam teenivate inimeste toetamisse. Olen kindel, et Eesti ühiskonna enamus toetab õiglast maksupoliitikat ning eakatele väärika pensionipõlve kindlustamist,“ toonitas Ratas.
Jüri Ratas on olnud aktiivne peaministrina ja samuti edukalt osalenud Euroopa Liidu üritustel. Kodupartei valis ta järgmiseks perioodiks erakonda juhtima ja see on suur poliitiline võit. Kaja Kallas tulles välismaalt koduste toimetuste juurde, võttis vastu küllaltki lõhenenud mõtteliinidega erakonna ja lubas kohe ka peaministriks ennast pakkuda. Tänaseks on see lootus väljastpoolt vaadatuna hääbunud olematuks.
Kaja Kallas on jäänud paljudes debattides ja intervjuudes Kesknädala hinnangul üsna lahjaks kõnelejaks ja ei suuda kuidagi kunagist isa Siim Kallase taset saavutada. Erakonnakaaslased oleksid võinud näiteks Kaja Kallasele öelda, et tema ideed asendada haigekassa erakindlustusega ja kaotada sotsiaalmaks võiksid olla küll intellektuaalselt huvitavad, aga just valimiste eel ei tasu neid toorelt välja paisata. Pool aastat on Kaja Kallas erakonna eesotsas olnud, aga midagi rabavalt kasulikku pole ta suutnud seni välja pakkuda.
Tavaliselt on Reformierakond valimistel hääli püüdnud Rapla ja Harjumaa valimisjaoskondades. Teada on, et seekord on seal ees oodata liiga tugevad vastased.
17 aastat rahvast ei kuulatud, sest partei „targal“ juhtimisel mindi edasi 5 vaesema riigi hulka- selline oleks Reformierakonna loosung parodeerides. Mõte jääb alles ja 2 aastaga uuel valitsuskoalitsioonil midagi kardinaalset muuta on üsna võimatu. Algus on tehtud ja rahvas näeb seda. Siit ka pikk edumaa Keskerakonnal ja tänasel peaministril.
Indrek Veiserik
Aivar Jarne
tuleb tunnistada, et keskbande on endiselt kõige populistlikum.
seisnebki võimutsevate bandede eelis, et nad saavad karistamatult rahva rahaga rahvast ära osta. Kuna rahvas on loll ja neid keegi ei hari, ning suur osa on ka tiblastunud ja ise õppida ei viitsi ega taha, siis lähebki nii, et üks petis kas kindlustab end või vaheldub teise samasugusega. Kui võimutsejaid on mitu, siis on ka loomulik, et mitte kõik osalised saavad võrdselt vilju lõigata. Nii on ka loomulik, et osa neist vahetatakse välja. Mille põhjal, on juba pikem jutt.
“17 aastat rahvast ei kuulatud, sest partei „targal“ juhtimisel mindi edasi 5 vaesema riigi hulka- selline oleks Reformierakonna loosung parodeerides.”
Hoidkem pöialt Keskerakonnale!