Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuringust selgub, et noorsootööga on rahul pea 90% noortest. Kõige rohkem on noored rahul huvihariduse ja huvitegevusega ning võrreldes 2015. aasta uuringuga on rahulolu kasvanud.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kinnitavad tulemused, et noored vajavad noorsootööd ja võimalusi ühiskonnas kaasa rääkimiseks. “Möödunud aastal esmakordselt eraldatud riigi täiendav toetus huviharidusele ja -tegevusele hakkab tulemusi andma,” ütles minister Reps. “Lisaraha võimaldab paljudel noortel liituda tegevustega, milleks neil varem võimalus puudus.”
Noorsootöös osalemisega on rahul 87% noortest, sama suur oli rahulolu ka 2015. aasta uuringu kohaselt. Kui arvesse võtta ka noorteprojektid ja vabatahtlik tegevus, millega rahulolu 2015. aastal ei hinnatud, on noorsootöös osalemisega rahul 85% noortest.
Eriti kõrge on noorte hinnang huviharidusele ja huvitegevusele – rahul on vastavalt 92% ja 93% 7-12-aastastest noortest ning 91% ja 90% 13-26-aastastest noortest. Suurenenud on eelkõige 7-12-aastaste noorte rahulolu – huviharidusega on rahul 3% rohkem noori ning huvitegevusega 5% rohkem noori.
Valdav osa küsitlusele vastanud 13-26-aastastest noortest on õppinud huvihariduses ja huvitegevuses osaledes midagi uut – vastavalt 97% ja 95%.
46% huvitegevuses osalenud 13-26-aastastest noortest peab huviringi toimumiskohta jõudmist väga mugavaks. Huvikoolide kohta arvab sama 39%.
Peaaegu kõik lapsevanemad on oma lapse huvihariduses ja huvitegevuses osalemisega rahul. Vanemate rahulolu mõjutab eelkõige märkamine, et laps õpib midagi uut ja areneb. Tähelepanu väärib, et lapsevanemad ei anna hinnangut, et nad oma lapse huvikoolis või huviringis käimisega üldse rahul ei oleks või et nad sellega pigem rahul ei oleks.
Noored on rahul ka otsustusprotsessides osalemisega, kuigi rahulolu ei ole nii kõrge kui huvihariduses ja huvitegevuses osalemise puhul.
Kui nooremas, 7-12-aastaste vanuserühmas osaleb noorsootöös poisse ja tüdrukuid pea võrdselt, siis vanemas vanuserühmas on osakaal tugevalt tüdrukute kasuks, samuti on tüdrukud noorsootööga üldiselt rahulolevamad ja hindavad saadud uusi teadmisi kõrgemalt.
Noortelt küsiti muuhulgas, milliseid oskusi ja kogemusi nad on noorsootöös osaledes saanud. Eeskätt kinnitatakse suhtlusoskuse, eneseväljendus- ja eneseorganiseerimisoskuse paranemist, samuti kognitiivsete oskuste arendamist.
Uuringu viis Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut 2017.-2018. aastal. Eesmärk oli analüüsida noorte rahulolu noorsootööga, selgitada välja osalemist piiravad tegurid ja võimalused noorsootöö paremaks pakkumiseks ning hinnata rahulolu muutumist võrreldes 2015. aastal läbiviidud samalaadse uuringuga.
Küsitleti eri rahvusest noori – uuringus osales 1141 eesti ja 858 vene keelt kõnelevat noort.
Koguti oluliselt mahukam materjal kui 2015. aastal. Analüüsiti ka lapsevanemate arvamusi, kuna laste osalemine noorsootöös sõltub paljuski vanemate hoiakutest ja võimalustest.