Juhan Juhkamsoo, Keskerakonna Viljandimaa piirkonna esimees
Balti ketist kuni tänaseni on Eestist lahkunud 100 000–150 000 inimest, kes on läinud välismaale. Nad ei kohanenud karmidel 1990-ndatel aset leidnud muutustega ja olid sunnitud maha jätma või leivaraha eest maha müüma isatalud, eelnevate põlvkondade ajal loodu.
Neid hakati nimetama majanduspõgenikeks. Lisaks jäid omandireformi tagajärjel väga paljud meie oma inimesed kodutuks. Keegi kaotas vara, keegi võitis sellest. Ja kõik oli seaduslik…
Reformierakonna juhtimisel saavutatut nimetab osa eksperte majanduseduks ja majandusimeks. Inimeste poolehoiu kaldumine Keskerakonna poole aga näitab rahulolematust ja seab kahtluse alla Reformierakonna juhtimisel saavutatu. Oodatakse sisulist muutust, mis oleks laia kandepinnaga.
Tuleb leida võimalused, et tagasi kutsuda need eestlased, kes on siit lahkunud pettununa Eesti Vabariigis Reformierakonna valitsuste ajal.
Üks võimalus, mida pakuksin lahenduseks, on anda neile inimestele võimalus oma isatalu tagasi osta riigi abiga (kodanik kohustub seejuures maksma maksud Eestis, olema sõjaväekohuslane, panema lapsed kohalikku lasteaeda ja kooli, üles ehitama esivanemate talukoha tänapäevases vormis). Põllumaa kohustub ta aga andma rendile põllumajandustootjale riigi poolt määratud rendihinnaga, sest ei tohi lõhkuda maailmataseme saavutanud põllumajanduslikku suurtootmist. Metsamaa osas aga astuma metsaühistu liikmeks.
See on üks võimalikest variantidest, et pakkuda äraläinutele inimväärset võimalust tagasi tulla. Ühtlasi täidaksime maa aegamööda taas põlisasukatega, meie oma rahvuskaaslastega.
Kui inimestele anda võimalus osta tagasi isatalud, saavad nad hakata ammutama oma elujõudu samadest pühapaikadest, mida teadsid ainult nende lähikondsed. Pühapaikadena olid kasutusel allikad, puud, kivid, jõekäärud, ojad. Sealt energia ammutamine aitab meil pidevalt muutuvas maailmas leida jõudu ja tasakaalu ellujäämiseks.
Selge on see, et Reformierakonna poolt imporditud liberaalsete väärtuste ja globalismiihaluse jätkudes me tõenäoliselt lahustume lähemate aastakümnendite jooksul täielikult kui rahvus.
Pean väga oluliseks sotsiaalsust, mis toetub rahvuslikule platvormile. Seejuures on äärmiselt vajalik mõista Eestis asuvat vene kogukonda. Nende toetus, näiteks Tartu rahu järgse piiri osas, on äärmiselt vajalik.
Siinkirjutaja arvates tuleks enne 1934. a kehtinud Eesti Vabariigi põhiseaduses kirjutatud rahvahääletuse mõte sisse viia praegu kehtivasse põhiseadusesse, selleks et võtta seisukoht laialdast kõlapinda põhjustanud Rail Balticu ja Tartu rahu järgse piiri küsimustes.
See põhiseadusemuudatus oleks samuti aluseks otsustamisel teistes ettetulevates olulistes teemades. Samuti on oluline vabadussõdalaste liikumise rehabiliteerimine ja Viljandisse vabadussõdalaste ausamba taastamine algsel kujul ning algses kohas.
Keskerakonnal tuleb kindlasti otsida ühisosasid EKRE ja Isamaaga, et üheskoos eesti rahva püsimajäämise nimel võidelda.