7. november 2018

Esilehe lugu. Kadri Simson:  Riigieelarve hoolib inimestest, kuid ei unusta majandust ja investeeringuid

Igasügisene riigieelarve vastuvõtmine parlamendis on suur sündmus, kuid seda erinevatel põhjustel. Mäletan hästi opositsioonis veedetud aastaid, mil suutsime mitme ööistungiga tuua erinevate eelarvete piinlikke puudusi suurelt avalikkuse ette. Meie ööistungid olid laia kajastusega, kuid seda põhjusega. Mitmed lihtsalt n-ö tiksumis- või paigalseisu-eelarved olid selgelt puudulikud ega viinud Eestit edasi. Pole saladus, millega taoline „tiksumine“ toonase valitsuse jaoks lõppes – peaministrile umbusaldamise avaldamisega ning uue koalitsiooni tekkimisega.

Juhtkiri: Teine pensionisammas vajab kapitaalremonti

Paides tänavu suvel toimunud arvamusfestivalil oli üks põletavamaid ja haaravamaid arutelusid Keskerakonna alal „Kas päästame eakad vaesusriskist?“.  See on ka loomulik ajal, mil Eesti ühiskond vananeb ja pensionäride hulk üha kasvab. Selles debatis osalenud erakondade esindajad tõdesid eakate keerulist toimetulekut ning pensionitõusu vajalikkust, kuid ainult Keskerakond on valmis seda erakorraliselt tegema. Pensionide väljamaksed võtavad Eestis seitse protsenti SKP-st, kuid keskmistes Euroopa Liidu riikides on see 10 protsenti ning rikkamates 12–13 protsenti.

Intervjuu. Aivo Toomistu: Püüan elu Järvamaal veelgi inimväärsemaks muuta

„Ei ole jännis Järvamaa, kui seemne ootel põld on must,” nii kõlavad salmiread Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi loodud laulust „Ei ole üksi ükski maa“. Aivo Toomistu on külvanud mitu aastakümmet seemneid Järvamaa kultuuripõllule ja tegelnud ka ettevõtlusega. Pärast haldus- ja riigireformi esimest etappi sai temast Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Järva talituse juhataja. Riigiametnikuna seab Toomistu endale eesmärgiks kodumaakonnas ka igapäevaelu paremaks muutmise.

Eesti 200 sai erakonnaks

3. novembril pidas MTÜ Eesti 200 üldkoosoleku Tallinnas Swissoteli saalis, kus otsustati põhikirja muuta erakonnaks saamiseks. Valiti uus juhatus ja esimees, kelleks sai ootuspäraselt Kristina Kallas.

Laupäevane üritus oli meedias oodatud ja laialt kajastatud, mis näitab head koostööd meediaga. Erakonna loomine pälvib alati meedia huvi, sest poliitiline uustulnuk on siiani leidnud valijaid enamikul selle sajandi valimistel (Res Publica, Eestimaa Rohelised, Vabaerakond). Uut erakonda ei tulnud majanduskriisi-järgsel 2011. aasta valimisel, sest eelneval kevadel korraldas riigiteater NO99 naeruvääristava etenduse „Ühtse Eesti Suurkogu” Eesti poliitika teemal. Nüüd tuli 31. oktoobril teade, et see teater lõpetab tegevuse jaanuaris 2019 ja annab kolm viimast etendust.

Enn Eesmaa: Haldusreformi arengusuunad

Ekslikult võib vahel kuulda loosungeid, et haldusreform on valmis. Kindlasti mitte. Loomulikult on suur algus tehtud ning seda ennekõike territoriaalse reformi osas, kuid sisuline reform on tegelikkuses alles kujunemas. Samuti paneb kukalt kratsima mõnede oponentide arvamus, justkui oleks haldusreform läbi kukkunud. Tuletagem meelde, et reformist on ümardatult möödas kõigest aasta. Mis pikaajalisi hinnanguid selle põhjal anda saab? Mis ikkagi aga on need kaugelevaatavad hüved ning ühtlasi ka kitsaskohad, mida reform on endaga kaasa toonud?

Nädala juubilar ARVI SIIG 80

Arvi Siig, kes jäädvustas end luulelukku kuuekümnendate aastate alternatiivse nooruse, punkarite ja hipide mõtteviisi väljendajana, oli novembrilaps. Ta tuli siiailma ja ka lahkus siit novembris, sündides 8. novembril 1938 Tallinnas ja surres sealsamas 23. novembril 1999. “Eesti kirjanduse ajaloos” (1991) on temast kirjutatud tabavalt: “Ta on 1950–60. aastate suurte nimede seas enam kui keegi teine rockarite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli 1958. aastal kirjandusse kui nooruk õhtuselt tänavalt, vihmast ja neoontulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse (“Trompetisoolo”, 1962; “Reporter värsikaameraga”, 1966 jt) koondatud värsid said kultuslikeks. Nende selge sõnastus ja meeldejääv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale.”

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 7.novembri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.

 

 

 

 

 

3 kommentaari
  1. kui internet on surnud 6 aastat ago
    Reply

    Ajaleht internetis on surnud.
    Asemele on pandud mingi vigane nooruk, ja loll teine ka veel.
    Vanasti oli ajaleht loetav õigel päeval.
    Nüüd ratas ja tema toober on häbis ja ei julge enam olla ausad.
    Ise teate, mida teete.
    Aga seepärast valime ekre!

    • irw 6 aastat ago

      vali keda tahad, aga mis imevägi sunnib inimest külastama sellist saiti mis talle ei meeldi ja selliseid propagandislike kommentaare kirjutama. Tehke onma propagandat kusagil mujal.

  2. Pean 6 aastat ago
    Reply

    ära ootama, kuu rahva ette pärle loobitakse. Siis saan teada, kas räägitakse Siia või Siigi Arvist. Viimane omastav on eriti moodi läinud, et eestlased oma keele unustaks ja seda põlgama hakkaks. Nii võetaksegi nimetav kääne ja pannakse -i otsa.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.