Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Keskerakonna aseesimees
Igasügisene riigieelarve vastuvõtmine parlamendis on suur sündmus, kuid seda erinevatel põhjustel. Mäletan hästi opositsioonis veedetud aastaid, mil suutsime mitme ööistungiga tuua erinevate eelarvete piinlikke puudusi suurelt avalikkuse ette. Meie ööistungid olid laia kajastusega, kuid seda põhjusega. Mitmed lihtsalt n-ö tiksumis- või paigalseisu-eelarved olid selgelt puudulikud ega viinud Eestit edasi. Pole saladus, millega taoline „tiksumine“ toonase valitsuse jaoks lõppes – peaministrile umbusaldamise avaldamisega ning uue koalitsiooni tekkimisega.
Paigalseisust sündinud uue kolmikliidu riigieelarved on viimastel aastatel ajakirjanikele pakkunud vähem meediakära, kuid sellevõrra rohkem sisu, mis aitab ennekõike tavalist Eesti inimest. See, kuidas politseinike, päästjate ja õpetajate palgatõusu otsused venisid ning kuidas pidime pikki aastaid nõudma lastetoetuste kasvatamist, oli juba piinlik. Tore, et see jääaeg on murtud ja uueks normiks on saanud pigem eelarved, mis panustavad inimesse, unustamata majandust. Nii on ka seekord.
Konkreetsemalt rääkides tulevase aasta riigieelarve positiivsetest aspektidest, tooksin välja nii õpetajate, politseinike ja päästjate kui ka piirivalvurite palgatõusu. Teeb rõõmu, et leidsime lisavahendeid just nende töötajate jaoks, kes seisavad meie riigi arengu, heaolu ja julgeoleku eest. Ka haigekassa saab lisavahendeid, mis eeskätt võimaldab ravijärjekordi lühendada.
Ümberehitused põhimagistraalidel
Majandusministrina ei saa ma aga üle ega ümber investeeringutest, ning ka neid on tulemas mitmeid. Näiteks jätkuvad tuleval aastal suuremahulised ehitustööd Eesti põhimagistraalidel. Uue eelarve suurimad investeeringusummad suunatakse Kose–Mäo teelõigu neljarealiseks ehitamisse, Tallinna–Pärnu maantee Kernu ümbersõidu ja Topi sõlme ehitusse. Lisaks alustatakse Tallinna–Narva maantee Aaspere–Haljala lõigu neljarealiseks ehitamist; tegemist on kurikuulsa teelõiguga, mida liiklusohtlikkuse tõttu tuntakse rahvasuus „surmalõigu“ nime all. Tegemist on ülimalt vajaliku ümberehitusega.
Kui rääkida kulutuste suurusjärkudest, siis Kose–Mäo lõigu neljarealiseks ehitamine läheb hinnanguliselt maksma kokku 170 miljonit eurot ning peaks valmis saama 2022. aastal. Valitsuse taristuinvesteeringute programmiga on 2019. aastal eelarvesse ette nähtud lisaraha 25 miljonit eurot; sellest transiitteede programmile 6 miljonit eurot, Aaspere–Haljala lõigu neljarealiseks ehitamiseks 4 miljonit ja Tallinna–Pärnu maantee 2+2 arendusteks 15 miljonit eurot.
Taristuinvesteeringuid tehes lähtume ennekõike soovist, et Eesti inimesed saaksid liikuda ohutult ja kiiresti. Liiklusohutuse kasvatamine on oluline teema nii Eestis kui ka ülejäänud Euroopas. Sel teemal hiljuti kogunenud valitsuse liikluskomisjonis jõudsime järeldusele, et liiklusohutuse mõjutamiseks tuleb tegutseda järjekindlalt ning et vajalikud on nii liiklusjärelevalve suurendamine kui ka maanteede olukorra parandamine. Politsei suunas augustis liiklusjärelevalvesse 40 protsenti rohkem tööaega kui juulis, ning seda oli liikluspildis ka märgata.
Kuid lisaks reaalsele järelevalvele on vaja ohutumaks muuta ka suurema liiklusriskiga kohti nii maanteedel kui ka raudteeülesõidukohtadel. Seda saame teha läbi investeeringute.
Rohkem turiste Pärnusse
Teeobjektide kõrval tooksin välja ka Pärnu lennujaama, mille projekteerimist ja ehitamist tuleval aastal jätkame. Lennujaama ehituse eeldatav lõpptähtaeg on 2020. aastal. Praegune reaalsus on, et aastast 2013 lõpetati lennuraja kehva seisundi tõttu suurte lennukite vastuvõtt, kuid Pärnul on potentsiaali taastada kadunud lennuühendused Põhjamaadega. Riigi ja piirkonna koostöö tulemusena võib oodata Pärnusse aastas juurde tuhandeid turiste, mis annaks märgatava majandusliku arengu tõuke kogu piirkonnale.
Turismisektor ning Pärnu käivad tänagi käsikäes, kuid tuleb arvestada, et konkurents turismisihtkohtade vahel on väga tihe, ja lihtsamini ligipääsetavad sihtkohad on palju populaarsemad kui perifeersed kandid. Seetõttu on investeering Pärnu lennujaama väga vajalik.
Me viime ellu suuri investeeringuid üle kogu Eestimaa. Taristusse suunatavad vahendid hoiavad ehitusturu jätkuvalt aktiivsena. Neljarealiste maanteede arendamine toob aga pikemas plaanis kaasa nii liiklusohutuse kasvu kui ka ajasäästu. On hea tõdeda, et tuleva aasta eelarvel jätkub suurt haaret, kuid ei unustata kõige tähtsamat – inimest!
Loomulikult on riigieelarvega kõik korras. Lihtsalt ilma töötulemusteta võimule pürgijad leidsid uue mooduse vassimiseks, et inimesi mõjutada. Eelmiste valitsuste riigieelarve ei arvestanud rahva elatustaseme tõstmisega vastupidi vaesus aina kasvas. Keskerakondlik valitsus püüab seda viga parandada.
Majandus kasv on tegelikult otseselt seotud hindade tõusuga. Tegelik kasv on ehk 0,001 kui sedagi. Nüüd suur elektri tarbimise hinnatõus. Valitsejad ei tee sellest väljagi ja vaikib. See suur protsent tõusu tagab siis majanduse kasvu % samas vääringus.
Kõik tehakse inimestele tulles vastu.
kaedes jääb mulje, et Kata on 2 aastaga 10 aastat vanemaks saanud. Varem oli hea, kaaguta palju tahad, vastutust pole. Nüüd peab ka midagi ajukesega tegelema, kuid see tööke ei taha kuidagi edeneda. Näen ette, et varsti jõuab ka Kesknädala veergudele luul. et toome 7 aastaga Eestisse 300 suurt laeva. Seitseaastak on kena asi (Juba Nikita tõestas seda), kuid peale reisikate pole meie meestel ÜHTKI(!) suurt laeva. Ma muidugi ei tea, kas Kata peab ka suuremat paati suureks laevaks, kuid need tuleks alles ehitada. Ja laeva ei ehitata kaasajal 3-4 päevaga nagu jänkid sõja ajal Libertysid. Siis kontrollid puudusid, täna pead lisavarustust ostma teise laeva hinna väärtuses.
Pealegi, miks peaks laevaomanik oma laeva tooma Eesti lipu alla, kui siin pole ikkagi kasulikum ja iga kell võidakse rahahnuses taas uus rööviv seadus kehtestada? Juba meie suhtumine on selline.
Ja kui muuta Eesti mugavuslipuks, siis kuidas on see kooskõlas varasmate karjetega, et laevadel peab olema Eesti kodanikud juhtkonnas? Kust tulevad sellised Eesti kodanikest laevaomanikud? Kas äkki hakatakse kellele tahes kodakondsust annetama, toogu vaid oma küna meie lipu alla?
Huvitav kes neile küsimusile vastata julgeb?
Inimestest , eriti 273000 vaesuses ja 41000 absoluutses vaesuses elavast inimesest , hoolimisest on asi ikka väga kaugel. Hinnatõusud on meeletud. Millegipärast ei taheta üldse röökida maagaasi hinnast, kus aktsiisimäärs on pidevalt tõstetud ja viidud vähemalt EL riikides kõige suuremaks. Nüüd leiab võrguteenuse pakkuja, et on ka vaja suuremat tulu teenida ja nii tõstetakse iga poole aasta tagant võrguteenuse hinda. Saab teha ainult ühe järelduse. Valitsus teeb kõik selleks, et maapiirkondades elu hävitada ja vaeste elu muuta veel raskemaks. Ma ei saa aru, mida on teinud praegune valitsus vaesuse vähendamiseks??? Kui keegi tooks kasvõi ühe relaaselt võetava näite, oleksin rõõmus. kütuseaktsiiside tõus on tõstnud kõiki hindu. Tulumaksu vabastuse viimisega 500 euroni hoiavad mõned inimesed tõesti kokku 68 eurot, kuid kütuse hinna, maagaasi hinna ja paljude teiste teenuste ja esmatarbekaupade hinnatõus tänu aktsiiside tõstmisele neelab eriti maainimestelt ja madalapalgalistelt kordades rohkem raha kui kui see 68 eurot
…(.Tühjad sõnad, mis tulevad tundetult võimuhimuliselt inimeselt)—sõna võiks sisuga täita, kuidas sa hoolid, mida konkreetselt teed näiteks maaelu uueks ärkamiseks (seni ainult hävitad—-jätkub maa tühjaks valgumine, sest hävitad ka võimaluse väikeettevõtetel eksisteerida, kes annavad tööd mõnele inimesele peale ettevõtja enda). Kas tavainimesele,—— kellele sa teiste maksumaksjate kulul, oma võimulpüsimise nimel, kompenseerid bussipileti, jättes sellest “hoolimise objektilt välja vaesed rongiga sõitjad ja need, kes on sunnitud oma elu normaalseks elamiseks ,kasutama autot—–on elu ikka parem, jah andsid ühe teelusikatäie münte, aga teisega võtad eurosid tagasi, samas ikka seda vana laulu lauldes—–MINA HOOLIN. Ausalt vastik ja aina vastikumaks läheb. Juhm (vabandan väljenduse eest, kuid nii ma tunnen) Ratas ainult pillub lollakalt pead ja kordab sama mantrat idioodi järjekindlusega.