Kalev Kallo, Tallinna Linnavolikogu liige, Merendusnõukoja liige
Meretransport oli, on ja jääb veel pikaks ajaks maailma majanduse selgrooks. Kahjuks ei pidanud üle viieteistkümne aasta Eesti valitsuste juhtivparteiks olnud Reformierakond seda valdkonda majandusstrateegiliselt ja poliitiliselt oluliseks.
Eesti merendusest ei hoolitud ja asjadel lasti omasoodu minna. Reformistliku tegevusetuse tagajärjel lahkus viimasena Eesti lipu alt kaubalaev „Kalana“ 2014. aasta aprillis. Võib öelda, et sellega kaotas Eesti mereriigi staatuse ja muutus lihtsalt mereäärseks riigiks. Samas on teada, et Eesti laevaomanike omanduses või mõjupiirkonnas on üle 60 kaubalaeva, kuid maksud laekuvad teiste riikide eelarvesse. Näiteks seilab merel kaubalaev, millel Eesti nimi „Pirita“, aga ahtris on Portugali lipp. Eelkõige ongi tegemist maksupoliitiliste probleemidega. Eesti meremeesteregistrisse on kantud üle 9000 meremehe, kellest kuni 5000 sõidavad välisriikide laevadel.
Eestil peab olema oma kaubalaevastik
Meremeeste tagasitoomine Eesti maksumaksjateks ja laevade tagasitulek Eesti lipu alla saab olla mõeldav aga vaid siis, kui teeme tööjõumaksude süsteemis merendussektorile olulisi erisusi. Nõnda on toiminud paljud mereriigid. Näiteks Portugal on Madeira laevaregistriga teinud riigile olulise tuluallika. Analüüsid näitavad, et iga töökoht merel toob lipuriigis juurde kolm töökohta kaldal.
Meremeeste ootused ja suhtumine merendusse otsustustasandil muutus põhjalikult uue valitsuse ametisseastumisel 2016. aasta novembris. Laevade Eesti lipu alla toomine kirjutati eraldi punktina Jüri Ratase valitsuse koalitsioonilepingusse. Tänaseks on mitmete töögruppide sisutiheda töö tulemusena valminud merendust reguleerivate uute seaduste eelnõud. „Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu on läbinud Riigikogus juba esimese lugemise. On suur rõõm tõdeda, et esmakordselt on taasiseseisvunud Eesti ajaloos Eestil valitsus, kes peab maailma majanduse selgroogu majandusstrateegiliselt ja poliitiliselt oluliseks.
Nüüd peame järgmiste etappidega edasi minema
1. Tuleb taastada konkurentsivõime meremajanduses sh. Eesti lipu konkurentsivõime parandamine, mille esimene etapp oleks laevandust reguleerivate eelnõude vastuvõtmine Riigikogus. Seejärel tuleb luua 24/7 tegutsev reederite ja meremeeste teeninduskeskus, samuti meremeeste ja laevade nüüdisaegne, täielikult digitaalne infosüsteem, millele lisandub Eesti meremajanduse konkurentsivõime projekti käivitamine.
2. Tuleb luua paberivaba e-merendus ja korraldada meretranspordis digirevolutsioon. Selle alla käib digitaalse laevaregistri käivitamine, mis võimaldab liita üheks viis senist laevade registrit ja infosüsteemi ning loobuda laevadel pabertunnistustest ning viia kõik toimingud e-keskkonda. Tundub täiesti arusaamatu, et kaubalaevu meil ei ole, aga on viis eraldi laevaregistrit?! Oluline on digitaalse meremeesteregistri käivitamine, mis võimaldab loobuda meremeeste pabertunnistustest ja kõik toimingud üle viia e-keskkonda.
3. Eesti riik peab merel efektiivselt toimima. Praegu on efektiivsus merel madal ja killustunud erinevate institutsioonide vahel. Tuleb luua riigile kuuluv äriühing, mis tegeleks laevade mehitamise, tehnilise korraldamise ja opereerimisega, samuti laevateede hoolduse ja haldusega. Hetkel on eeltoodud tegevused jagunenud 5 erineva riikliku institutsiooni vahel. Kõik see ja veel palju muudki vajalikku tuleb ära teha paari järgmise aasta jooksul, sest muidu võime konkurentidest lootusetult maha jääda.
Eesti meremeestel peab olema võimalus töötada laevadel, mille ahtris lehvib sinimusvalge ja laeva nime alla on kodusadamaks kirjutatud Tallinn või Pärnu, Sillamäe või Kunda. Teeme Eesti taas mereriigiks, millel on oma kaubalaevastik.