Riigikogu kiitis heaks kõrgharidusseaduse ning nelja kõrgkooli seaduseelnõud

Pildil Tartu Ülikooli peahoone. Foto KRISTJAN TEEDEMA/SCANPIX

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise kõrgharidusseaduse eelnõu ning lisaks veel nelja Eesti kõrgkooli seaduseelnõud.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on kõrgharidusseadustiku uuendamine osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. „Seni kehtiv kõrgharidusseadustik on loodud 1990. aastatel, kuid vahepealse aja jooksul on muutunud nii inimeste kui ka ühiskonna ootused kõrgharidusele. Esiteks on üliõpilased tänapäeval liikuvamad ning valmis teadmisi omandama mitmel rindel. Sealjuures on ka kõrgkoolide võimekus aastate jooksul kasvanud ning lisandunud on uusi õigusakte, mis vajavad seaduslikku sekkumist,“ ütles Aadu Must, lisades, et põhialused, nagu tasuta õpe, kõrgkoolide ulatuslik autonoomia ja kolmeastmeline haridusõpe jäävad kehtima.

Eelnõuga täpsustatakse oluliselt ka õppekeele küsimust. „Kui rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistriõppe õppekavad on üldjuhul eestikeelsed, siis võõrkeelse õppekava võib kõrgkool avada ainult kvaliteedi või tööjõu vajadusega põhjendatud juhtudel. Järgnevalt arvestab ministeerium vastavaid põhjendusi tegevustoetuse eraldamisel ning võib seada vajadusel tingimused eestikeelse õppemahu suurendamiseks,“ märkis Riigikogu liige. „Võõrkeelse õppe pakkumise eelduseks saab olla aga see, kui kõrgkoolis on juba tugev eestikeelne õpe, sest ennekõike soovime noortele tagada väga hea hariduse eesti keeles.

Lisaks kõrgharidusseadusele luuakse neljale Eesti kõrgkoolile oma seadus, mis kirjeldab selle ülikooli ülesande, juhtimismudeli ja erisused võrreldes teiste ülikoolidega. Sarnaselt Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile saavad oma seaduse Eesi Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool ning Tallinna Ülikool.

Seaduse planeeritav jõustumise aeg on 1. september 2019. Uus juhtimismudel rakendub täies ulatuses 1. jaanuarist 2020.

1 Kommentaar
  1. Seadus 2 aastat ago
    Reply

    seaduseks, kuid kehtima hakkavad hoopis teised “seadused”:
    1) Eestikeelne õpe väheneb järjepidevalt ning ülikoolidest saavad ingliskeelsed kesktasemega “kõrgkoolid”.
    2) Varsti saab diplomi ka 1 punktiga. Piisab kui tudeng oskab eksamil öelda, kus asub koolis peldik ja 1 punkt on käes. See on muidugi Aaviksoo pärand kuid miks peaks Mailis tast arukam olema?
    3) Kõige aluseks on raha. Oled loll, siis maksa ja sa saad diplomi ja sooja koha, eriti kui poed plakatikleepijaks mõne võimubande sisse.
    Selline on Eesti kõrghariduse tulevik.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.