Keskerakonna eesmärk innovatsiooni ja infoühiskonna valdkonnas eelseisvateks Riigikogu valimisteks näeb ette rahvusliku digiprogrammi, et digiteerida kogu Eesti trükitud vaimuvara ning muuta riigi e-teenused mobiilisõbralikuks ja lihtsalt kasutatavaks.
„Kui noore põlvkonna elu kolib suuresti nutiseadmetesse, siis peab ta sealt leidma ka Eesti trükitud vaimuvara – aegade algusest kuni tänase päevani,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Erki Savisaar. „Seejuures – peavad nii info kui teenused olema leitavad ahvatlevalt ning esitletud oivaliselt. Inimene ei pea ise otsima, millist teenust tal vaja läheb vaid e-Riik peab olema nagu assistent, kes tuletab vajalikke asju meelde ja pakub ise lahendusi“.
Savisaare sõnul on tänapäeval ettevõtluses üha tähtsamal kohal innovatsioon. „Ettevõtlus on aga Eesti edu mootor,“ ütles Savisaar. „Innovaatiline lähenemine ei tähenda alati millegi täiesti uue ja enneolematu loomist, innovaatiline saab olla ka lihtsalt tehes teada tuntud asju paremini ja efektiivsemalt. Loome lisaväärtust, pannes olemasolevaid tehnoloogiaid ja tooteid kokku viisil, mida teised ei kasuta. Nii saamegi isesõitvad autod, inimeste vajadusi ennetavad riiklikud teenused ning palju muud“.
Savisaar ütles, et Keskerakonna valimisplatvormis on lisaks kiiretele ühendustele õhus, maal ja merel ka kiireid andmesideühendusi. „Arendame iga ettevõtte ja kodu tarbeks välja kiire ning operaatorite vahel valikut võimaldava andmesidevõrgu,“ selgitas Savisaar. Savisaare sõnul väärtustab Keskerakond teadusarendust, kuhu tuleb suurendada nii era- kui avaliku sektori panust. Vajalik on tihedam ettevõtete ja riigi vaheline koostöö, mis võimaldaks luua nii paremaid äppe riiklike teenuste kasutamiseks kui ka paremat analüütikat riiklike otsuste tegemisel“ ütles Savisaar. „Väärtustame IT ja inseneriteaduste õpet kõigis haridusastmetes. Samuti leiame lahenduse spetsialistipuudusele Eestis muutes Eesti atraktiivseks riigiks erinevate innovaatiliste lahenduste välja töötamisel ja katsetamisel. Kavandame toetusmeetmeid alustavatele iduettevõtetele.“
Savisaare sõnul tuleb välja töötada regulatsioon, mis võimaldab toota lisaväärtust andmetelt, mis kogunevad sensorite ja andmete sisestuse kaudu erinevates riiklikes infosüsteemides ja registrites. See annab võimaluse mudelipõhiseks riigijuhtimiseks, kus ühest küljest on iga otsuse mõjud paremini ennustatavad ning teisest küljest võimaldab pakkuda paremaid ja paindlikumaid riiklike teenuseid.
„Kasutame riiklike infosüsteemide arendamisel kiireid ja paindlikke arendusmeetodeid ning kaasame riiklike infosüsteemide kasutajaliidese väljatöötamisse rohkem tulevasi kasutajaid muutes seeläbi paremaks nii riiklike infosüsteemide fassaadi kui ka sisu,“ selgitas Savisaar. „Toetame uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võttu hoolitsedes selle eest, et seadusandlusest ei saaks innovatsiooni pidur.“
Savisaar ütles, et Keskerakond toetab krüptoraha kasutusele võtmiseks vajalike regulatsioonide analüüsi ja välja töötamist, mis suurendab raha liikumise läbipaistvust ja usaldust. „Samuti tuleb luua tehisintellekti kasutuselevõtuks vajalik seadusandlus. See on hädavajalik, kui soovime saada ennetavaid, paindlikke ja automatiseeritud riiklike teenuseid. Me soovime luua riiklike teenuseid, mis arendavad ennast ise vastavalt etteantud reeglitele ja kasutuspraktikale,“ lisas Savisaar. Keskerakonna terviklik valimisplatvorm valmib uue aasta alguses.
kasu on neist ilgetest hüüdlausetest ja tühjadest kavadest? Miks te 2 aasta jooksul pole kokku kutsunud kampa itikaid, et viia kõik ühele isikukaardile – pangaühendus ja muud juurdepääsud ja sidemed? Võtan taskust kaardi, saan raha üle kanda, igas kohas maksta, saan pollarile tõendada oma juhiõigust, saan raamatukokku sisse, saan bussiga sõita ja palju muud. Nii kui uus luba lisandub, kantakse koha andmed kaardile ja asi korras. Kaob kehtivus, kustutatakse luba.
Mis siisn nii erilist on? Mul on õudne kõrvalt jälgida, kuidas meil on kõik jäänud IT-kiviaja tasemele.
Trükiste digiteerimine ja vaba kättesaadavus on hea plaan stagnatsioonist väljatulekuks.
Maailma e-raamatukogudest leiab rohkesti ilukirjandust, Venemaa e – kogudes on digiteeritud ja vabalt kättesaadav kõikvõimalikku teabe- ja ilukirjandust, Eesti raamatukogudes on digiraamatute hulk ja vaba kättesaadavus väga puudulik.
Kasutan ka ise archive.org teenuseid, saab maha võtta või sealsamas lugeda ja koppida.
Ja venelaste mirknig.su on samuti vinge. Samuti olen leidnud litakate ja lätakate lehed, kust saab raamatuid maha võtta. Eile olin just poolakate lehel. Varem veel rumeenlaste omal.
Eesti on armetu. Vanemast ajast on küll palju kättesaadaval, kuid uuem kirjanud 1945.a-st peaaegu mitte, vist valitud. Ka ajalehti pole hilisemaid pildistatud. Kuigi ammu aeg.
lugesin, et Tallinn ei suuda valgistahvleid paigaldada, sest hind olevat kõrge. Siin tundubki meie 3-võimetus kõige teravamalt välja paistma. Meie kutid ja tobid istuvad küll soojal kohal ja mõtlevad välja igasugu sahkerdusprogesid aga riistvara ise toota ei suudeta, see ostetakse ikkagi sisse odavatest riikidest (Hiina vabariik, Puna-Hiina, India), kus ninamehed jällegi kallitest riikidest. Mitu nutikat on Eesti valmistanud? Mitu tööstusrobotit, mis pole ainult näiteks?
Vaid mõned panevad osadest kokku raale, kuid need osised on taas mujal tehtud. Mina võin ka toas vahetada kõvaketta, emaplaadi, mälu, kuid see on ka kõik.
Millal me midagi ka ise hakkame tootma? Ehk Erki järgmises loos kirjutab ka sellest? Seni oleme aga 1913.a tasemel.
balgustahvleid
itivõimetus
tibid
valgustahvleid