Kõik sai alguse siis, kui president Kersti Kaljulaid andis üle-eelmisel nädalal ERR-ile teada, et tema Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele ei sõida enne kui Eesti valitsus jõuab ÜRO migratsioonileppe osas kokkuleppele. President lisas, et praegust olukorda arvestades tema detsembris Marrakechi sõita ei saa ja leppe allakirjutamist tal kavas ei ole.
Kõik oleks nagu selge ja otsustatud. Tegelikult oli kõik selles, et Riigikogu väliskomisjon andis teada, et nõuab selgitusi, miks jäeti parlament kõrvale ÜRO migratsioonipakti arutelust. Komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu. Välisminister Sven Mikserilt nõuti ülevaadet ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta ning infot, et millel põhineb Eesti argumentatsioon lepet heaks kiites.
See kõik andis hoogu EKRE poliitikutele, kes kohemaid asusid oma lemmikteemat jälle tänavatele tooma. Nad kasutasid ära seda, et valitsus pole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ja langetanud eraldi otsust presidendile mingite volituste andmise kohta.
Kogu asja iva on selles, kas ÜRO migratsioonilepe moondub hilisemas tõlgendamises eeldatavaks tavaks, mille järgimiseks riigid on kohustatud ning mida hinnatakse rahvusvaheliste kohtute ja asutuste poolt. Minister Reinsalu tõi näite, et Euroopa Inimõiguste Kohus on loonud kehtivale ÜRO pagulasseisundi konventsioonile väga avara tõlgendusulatuse. Justiitsministeeriumi poolt telliti õiguslik hinnang, ja selgus, et ränderaamistik võib sundida Eestit oma seadusi tulevikus muutma. Analüüsi koostasid Soraineni advokaadid Allar Jõks (endine õiguskantsler) ja Maria Pihlak: “Välislepinguga tegemist ei ole, sest õigused ja kohustused puuduvad, ja seda ütleb ka dokument ise. Tegemist ei ole juriidilise dokumendiga. Samas pole see ka ainult poliitiline visioon või deklaratsioon. Tulevikus võib juhtuda, et kui muud reeglid puuduvad, siis ränderaamistiku leppest võib saada tavaõiguse osa.”
„ÜRO globaalse ränderaamistiku toetamine või sellest kõrvale jäämine ei muudaks ega kahjustaks seda kõike. Samuti ei avaks see Eesti uksi migratsioonile. Eesti seab nüüd ja tulevikus oma rändepoliitikat ja seadusandlust ise ning seda ei saa ega soovi keegi meile ette kirjutada. Neid seisukohti kinnitab ka õiguskantsleri hinnang ÜRO ränderaamistikule,“ märkis peaminister Jüri Ratas.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et toetab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski ettepanekut viia ränderaamistiku küsimus Riigikogu ette otsustamiseks.
Jüri Ratas on korduvalt rõhutanud, kui oluline on see, et 2016. aastal tööd alustanud koalitsioon jätkaks valitsusvastutust vähemalt valimisteni ning töötaks edasi Eesti inimeste heaolu nimel. Tuleva aasta riigieelarve annab lisaraha muu hulgas tervishoiule, tõstab politseinike ja päästjate ning haridustöötajate palku, panustab Eesti kaitsele ja valdkondadesse, mis vajavad suuremat panust, ning kõigi erakondade eesmärk võiks olla selle vastuvõtmine.
Kesknädala hinnangul on Isamaa ja sotsiaaldemokraatide tülide juured siiski märksa sügavamad. Tuli on kahe niivõrd erineva maailmavaatega partei vahel hõõgunud tuha all tõenäoliselt pikemat aega. Sellises olukorras piisab vaid ühest sädemest, et leek lahvataks.
Sellises situatsioonis aitab ainult rääkimine, osapoolte murede ärakuulamine ning ühisosa leidmine, nii nagu peaminister on üritanud. Peaministrina on Jüri Ratasel kahtlemata vastutus umbsõlmed valitsuskoalitsiooni suhetes lahti harutada. Vaid nii jääb valitsus püsima ja lihtsate inimeste huvid jäävad kaitstuks.
Mis mänge mängib Reformierakond
Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas eile, et Reformierakond toetab Riigikogu ränderaamistiku avalduse teksti juhul kui arvestatakse nende muudatusettepanekutega. Samas soovivad nad selles küsimuses ka valitsuse otsust. Keskerakonna välissekretär, Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa sõnas, et Reformierakonna juhtpoliitikute kahepalgelised sõnumid ränderaamistiku avalduse puhul kaasarääkimise osas tähendaks sisuliselt erakonna senisest välispoliitilisest joonest loobumist. Kuigi Reformierakonna esimees Kaja Kallas on ÜRO raamistikuga ühinemist toetanud ning korduvalt on sellega ühinemise vajalikkust avalikult toonitanud ka endine välisminister Urmas Paet, viitab Reformierakond ränderaamistiku osas veel lisaks oma tingimustele. Eesmaa sõnul mängib Reformierakond reitingute nimel topeltmängu. Eesmaa lisas, et ka president Kersti Kaljulaid on öelnud, et vajadusel tuleb kompakti parlamendiga arutada ning et opositsiooni kriitika Riigikogu võimalikule seisukohavõtule on põhjendamatu.
Indrek Veiserik