Riigikogu toetus 2019. aasta riigieelarve teise lugemise läbimisele näitab, et valitsuses tekkinud pinged on tänaseks lahendatud. Valitsuskoalitsiooni ühine otsus tõestab, et etteheited koostöö puudumise või otsuste vältimise osas on sisutühjad.
Suurem panus julgeolekusse, tervishoidu, siseturvalisusesse ja tasakaalukasse regionaalarengusse ei ole riigijuhtimise pausile panemine, vaid hoogsama käigu andmine Eesti inimeste heaolu parandamiseks. Oleme ajutise poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud ning jätkame usalduslikku koostööd Eesti elu edasiviimiseks.
Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa valitsuskoalitsioon on kahe aasta jooksul langetanud meie riigi ning rahva heaolust ja huvidest lähtudes sadu olulisi otsuseid: tervishoiu lisaraha, maksureform, põllumajanduse ja kohaliku elu toetamine, tasuta ühistranspordi arendamine, riigikaitse tugevdamine, vajalikud palgatõusud hariduse, kultuuri, sotsiaaltöö ja siseturvalisuse valdkonnas. Valitsuse märgilised otsused on muutnud meie riiki õiglasemaks, tugevamaks ja sidusamaks ning 2019. aasta riigieelarve on oluline samm edasi terve Eesti jaoks.
Mul on kahju, et kõike positiivset püütakse varjutada külvates alusetuid hirme, valeinfot ning libauudiseid. ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv deklaratsioon, mis seisab ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu, parandab rahvusvahelist koostööd ning aitab tagada ka Eesti inimeste õigusi välismaal. Valitsuses püsivad selle dokumendi osas erimeelsused, aga kõik osapooled on mõistnud, et kohati üle kuumenenud arutelu ei tohi seada löögi alla 2019. aasta riigieelarve menetlemist ega meie edasist koostööd.
Reformierakond on sõnades alati toetanud ühtse välispoliitilise joone hoidmist ja rahvusvahelist koostööd. Kahjuks näeme, et loodetud punktivõit valimiste eel on löönud selle põhimõtte kõikuma. Nende soov iga hinna eest taas võimule tõusta on lõhkunud Eesti inimeste turvatunnet, seadnud küsimärgi alla Eesti välispoliitilise joone ning ohtu meie rahvusvahelise maine. Oleme ausad, kogu see debatt on muutunud niivõrd keevaliseks ja ründavaks ainult seetõttu, et 3. märtsil toimuvad Riigikogu valimised. Saksamaa esimene liidukantsler Otto von Bismarck on tabavalt öelnud, et kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi.
Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta väärib enamat. Meie inimesed ootavad tasakaalukat valitsemist, sisulisi debatte Eesti tuleviku üle ning suuremat ühisosa leidmist, mitte pidevaid vastandumisi. Meie tubli riik ja rahvas lähevad järgmisele sajandile vastu teades, et oleme ühiste pingutuste najal jõudnud väga kaugele, kuid meie kodumaa parimad päevad on alles ees.
naljakas lugeda. See ju ainult eelarve, mille koosatmise järel ju lahkhelisid polnudki. Seega ei jaga Jurka üldse matsu. Ega sellepärast siis isamaareeturid ja peded vastastikust armastust leidnud.
Ei usu et ta niisama tühja selle avalduse kirjutas, ju siis leiti lahendus ja üllatus üllatus, just selline nagu mina siin täna varemgi välja pakkusin. Et kui Valitsuses konsensust ei ole, siis Valitsus otsust ei väljastagi. Nii jääb Valitsus püsima ja mis peamine, peale jäid väärtused, et partnereid ei vahetata nagu sokke ja ka kõige keerulisemates olukordades ei joosta kohe uut paarilist otsima vaid otsitakse konsensust. Jääb Riigikogu otsus ja nüüd on omakorda oravad väga omapärases seisukorras. Aga ise nad ennast sellesse olukorda panid. Arvatavasti peab sellel asjal veel mingi konks juures olema, et ka Isamaa sellega leppis. Elame näeme, aga ilmselgelt tuli see nüüd teatavaks liiga vara ja oravatel aega jälle askeldada ja võrke punuda. Aga kui see jama kõik läbi on, siis Ratas võiks natuke isapuhkust välja võtta enne suurt valimiskampaaniat. Natuke peab ka enda ja pere peale mõtlema. ETV tänase esimese stuudio algus oli konarlik aga lõpp korvas kõik. Edu!
ja mutukate sissemeelitamislepe on 2 ise asja. Samuti on palju muid asju, kus isamaareeturid on 99-l juhul 100-st sama meelt.
Mitteõiguslikult siduv ÜRO Globaalne Ränderaamistik ei ole õiguslikult mittesiduv ÜRO Globaalne Ränderaamistik!
Ja peaministri kohusetäitja ei saa olla nii tume, et ei teaks, et välispoliitika on valitsuse pädevuses ning võimude lahususe printsiibi tõttu, mis Põhiseadusesse raiutud, ei saa valitsus enese pädevust kellelegi delegeerida! Seadusandlikule võimule eelkõige!
Nõnda et on kaks võimalust- kas valitsus otsust ei tee selle Marrakeshi sobingu osas, mis tingib selle sobingu mittetoetamise või astub tagasi, kui kõigil see Marrakeshi sobing ja Eesti migrantidega täitmine nigu ora tagumikkus. Siis ehk saavad valitsuse, mis seda sobingut toetab, millalgi jaanuarikuus ehk?
on juba välja kuulutatud: Murraakuši lepet Seedripoisid ei toeta ja valitsus 100% üksmeelt ei leia ning Kerstil jääb allkiri mutukate sissevedamise toetamisele andmata. Mingit ümbersündi üks vahepealne ühisotsus ei loo.
Eestil tuleb hakata ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks mistahes hinnaga. Kõik muu selle ümber on vaht. Eesmärk on nii tähtis, et selle nimel riskib Keskerakond kaotada järgmistel valimistel enamuse ja ka peaministri koha.
on ka varem valele kaardile panustanud.
neid võimalikke kombinatsioone ja siis äkitselt meenus mulle see aeg kui seda valitsuskoalitsiooni kokku pandi. Ja selgelt on meeles tollase IRL esimehe Tsahkna rõhuasetus et koalitsiooni alustalad on: riigi julgeoleku, kaitse ja välispoliitika suuna säilitamine. Just IRL-le oli see kõige tähtsam, miks üldse koalitsiooni mindi. Ja oh imet, seesama erakond ISE leidis võimaluse kuidas välispoliitikale vesi peale tõmmata “paha poisi” kombel ja peaminister keerulisesse olukorda panna. Ma olen palju mõelnud, kes on selle kriisi arhidekt ja täna mulle tundub, et siiski Isamaa. Selline kursi muutus on koalitsioonileppe rikkumise kõige rämedam vorm ja Seeder ei saa siin millegagi ennast välja vabandada et oli puu otsas kui Tsahkna juhtis. Piinlik küll, aga Isamaa, teie jalaküljes ämber koliseb nõnna kõvasti et häbi on.
ei oska järeldada. See julgeolek seda tähendabki, et mutukad sisse ei tungiks. Palju näiteks tänastest kolonistidest hakkaks Eestit kaitsma näiteks Venemaa vastu? Mõned küll, kuid kindlasti o see osa alla 10%. Miks peaks Eestit kaitsma hakkama nigeerlased, malilased, somaallased, puštud, arabid? Hoopis meie peame oma elud turule viima ja ka nende kaitseks.
poliitiline kriis on olnud sellest peale, kui võimutsenud on politikaanide banded. Üks tahab sotsialismi, teine kapitalismi, kokkuvõttes keedetakse ühiselt rahvapetmise supp. Sest nii sotsialism kui ka kapitalism on tihedalt läbikasvanud nagu seal mõni koht. Nii lüüaksegi lärmi mõne osise ületähtsustamise üle kummaltki poolt. Mida tahab rahvas, see ei huvita kumbagi poolt. Vastased on mõlemalt poolt halvad.
Praegu pole aga kriisi selles mõttes, et kõik 3 bandet on selgelt ühe teki all, erineb vaid üks otsus ja sellest on tehtud suur mull. Kõigil kolmel on teki all soe ja jahedasse ei taha ükski. Kuid kui 2 lasevad paha haisu ja see ei meeldi kolmandale, siis ongi jama lahti. Kedagi teist pussutajat ka ei taheta, sest tollel muud kalduvused. Nii nad omavahel sõimlevadki kuni 2 sitahais ära lahtub. Jurkale on see aga õpetuseks, et teki all koos teistega ei maksa haisutada.