12. detsember 2018

Esilehe lugu. Tarmo Tamm: Põllumajandus on meie suur võimalus

Vaatamata kahele väga keerulisele aastale – mullu liigniiskus ja tänavu põud – on Eesti põllumees olnud sitke, saanud hästi hakkama ja suutnud head põllumajandustoodangut kasvatada. 2017. aasta põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal. Ka käesoleva aasta esimene poolaasta tõi positiivseid uudiseid. Piimalehmade produktiivsus kasvab – kuue kuuga toodeti lehma kohta 4660 kg piima, mis on kõrgeim esimese poolaasta näitaja Eestis. Loomade arv on stabiliseerunud ja pöördunud kasvule – selle aasta 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Juhtkiri. Anneli Ott: Õiglane riik peab jõudma inimesteni kõikjal Eestis

Veidi vähem kui kolme kuu pärast toimuvad Riigikogu valimised, mille tulemustest sõltub, kas järgneval neljal aastal edendatakse sotsiaalselt terviklikku, sealhulgas ka maapiirkondi toetavat poliitikat, või pöördutakse tagasi inimesi lahterdava ning ainult suuri keskusi toetava poliitika juurde.  Peame järjekindlalt töötama selle nimel, et Eesti poliitiline suund toetaks Eestimaa arengut ning inimeste heaolu kasvu kõigis piirkondades ja valdkondades. Pikki aastaid pole kahjuks selle eest seistud, et Eesti inimeste elukvaliteet kasvaks, vaid mitmed kriitilised jooned ületati nii regionaalarengus, lisaks süvenesid majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus.

Idee- ja juhtimiskriisis vaevlev Reformierakond üritab taas „rahvuse kaardi“ lauale panna

Viimasel ajal on Reformierakonna liikmed hakanud Keskerakonda ründama üleriigiliste meediakanalite kaudu, rõhudes pidevalt selle „vene- ja kremlimeelsusele“. Kuna need süüdistused on täiesti absurdsed, tekib küsimus: Kust selline rünnak järsku tuli? Selge, et valimised on tulemas, aga siiski – miks just praegu? Vastus on tegelikult lihtne. Praeguseks on juba praktiliselt igale poliitika vastu huvi tundvale inimesele selge, et Kaja Kallas osutus nõrgaks erakonna esimeheks ja veel nõrgemaks peaministrikandidaadiks. Reformierakonna reitingud on pigem langemas. Aina rohkem kõlab meediakanalites ja kuluaarides mõte, et tegelikult juhivad Reformierakonda Ligi ja Michal, ning Kaja Kallas ei saa sellega mitte midagi teha.

Ester Karuse: Igaüks on tähtis ja saab jõudumööda panustada

On palju asju, mida saaksime pikemalt kaalumata omal jõul paremaks muuta. Seda nii kodukoha ja riigi heaks kui ka iseenda rahulolu huvides. Tunnistan, et olen aktiivses poliitikas veel suhteliselt noor – alles veidi üle aasta Valga vallavolikogu liige, aga Keskerakonna ridadesse astusin küll juba 2010. aastal. Võib-olla ei tunne ma veel poliitilise arsenali relvi ja võtteid, kuid arvan end kursis olevat tavaliste Eesti noorte ootuste ja ka pettumustega. Just nende tõttu valisingi poliitika. Juba aastaid varem olin samal ajendil teinud otsuse vabatahtlikuna tegutsemise kasuks.

Kristiina Heinmets-Aigro : Muuta tuleb väikelaste vanemate hoolduslehe süsteemi

Sügisene viiruste periood toob kõikidesse lasteaedadesse sõnasõja: milliste haigustunnustega last tohib tuua lasteaeda?! Paar nädalat tagasi andis Eesti Perearstide Selts välja kasutusjuhendi, milliste haiguste korral ja kui kaua on soovitav last kodus hoida. Juhend loodi nii vanemate kui ka perearstide soovil, et viirusperioodil vähendada väikelaste vanemate tunglemist perearsti kabineti ukse taga. Vastavalt soovitustele võib lapse viia lasteaeda 37,3-kraadise palavikuga ja köha-nohu puhul ei pea last koju jätma. Siin tekivad käärid, sest osa vanemaid ei ravi oma lapsi terveks ja noil on pidevalt nohu-köha. Nendele vanematele, kelle lapsed nohu-köha raskemini põevad, on see õudusunenägu kui pärast nädalast lapse ravimist rühma uksest sisse astudes jalutavad vastu lasteaeda toodud lapsed, nina all rohelised nohutriibud.

Ülo Tulik: Riigijuhtimine peab lähtuma talupojatarkusest

Keskerakonna kaasamine riigielu juhtimisse on toonud riigi tavalistele kodanikele oluliselt lähemale. Samas on veel palju teha, et igaüks tunneks end omas riigis hästi. Selleks peavad jätkuma senised sammud ning kindlasti peavad poliitikud selgitama ja rääkima, kuidas sünnivad meie jaoks tähtsad otsused. Just suhtlemine rohujuuretasandil on äärmiselt oluline, ja see on ka üks põhjustest, miks kandideerin eelolevatel valimistel Keskerakonna ridades. Minu aastakümnete pikkune omavalitsusjuhi karjäär on õpetanud: kus häda näed laita, seal tule ja aita! Küsimusi, mis nõuavad lahendust, on enam kui küll. Osa teemasid, mis jäänud rahvale arusaamatuks, vajavad valimisperioodil täiendavat selgitamist; kavatsen ka rahvakohtumistel neist rääkida. Olgu selleks kütuse- ja alkoholiaktsiis, ametkonda puudutavad otsused, bürokraatia vähendamisega mitte hakkama saamine.

Poliitilise vägivalla oht püsib kõrge

EKRE meeleavaldus Toompeal, mis väljus  kontrolli alt, ning sellele järgnenud Martin Helme ähvardus jätkata olukorra eskaleerimist on muutnud paljud inimesed murelikuks. Poliitilise vägivalla oht ei kao maailmast kunagi, kuid praegu on tõesti ärevad ajad. Poliitilise vägivallani viib üldjuhul oponentide dehumaniseerimine, nende kujutamine ebainimliku kurjuse kehastajatena. Vägivalla kasutajad ise peavad seda tavaliselt enesekaitseks, mis on vajalik, et hoida ära veel hullemat, olgu selleks siis parem- või vasakäärmuslaste võimuletulek või pagulashordide saabumine. Objektiivselt võttes ei ähvarda Eestit praegu ükski neist asjadest. Suurim oht seisneb hoopis hirmus, mida inimesed nende asjade ees tunnevad, sest hirmu mõjul võidakse laskuda väga äärmuslike tegudeni. Selliseid hirme õhutatakse demagoogia abil, mille üheks oluliseks komponendiks on oponentide seisukohtade ja mõtete moonutamine. Just seetõttu soovitakse vältida ka rahulikku dialoogi, mis võimaldaks teisel osapoolel oma arusaamu selgitada.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 12. detsembri Kesknädalas. Kesknädal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse olulisi uudiseid igapäevaselt.