Stenbocki maja, 18. detsember 2018 – Peaminister Jüri Ratas tervitas Stenbocki majja kogunenud kaitseväelasi, kes teenisid rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel 2017-2018 aastal.
Pereliikmetega üritusel osalenud kaitseväelaste tervituseks rõhutas peaminister lähedaste tähtsust. „Eesti julgeolek algab kriisikolletes vabaduse ja väärtushinnangute eest seistes. Samuti saab see alguse kodust, kus pere ja lähedased toetavad meie kaitseväelasi ning ootavad pikkisilmi nende naasmist. Seda tööd on kergem teha, kui sõduri kodu on kindel, olgu siis teenistuskohaks Mali või Afganistan või muu koht,“ lausus peaminister.
Ratase sõnul on Eesti osalemine rahvusvahelises koostöös meie riikliku julgeoleku tagatis. „Eesti kaitseväelased sõjalistel operatsioonidel on samm eespool meie eesliini. Kuid lisaks rahu eest seismisele koguvad kodust kaugel teenivad sõdurid Eestile nähtamatut, ent hindamatut usalduskrediiti. Meie otsustavus pakkuda abi seal, kus seda kõige enam vajatakse, annab moraalse õiguse oodata abi, kui meil peaks seda vaja minema,“ lisas peaminister.
Ratas tõi oma kõnes esile Eesti kaitseväelaste kõrge professionaalsuse. „Märtsis oli mul võimalus kohtuda Liibanonis teenivate Eesti sõduritega, oktoobris külastasin aga Mali Vabariigis viibivaid kaitseväelasi. Mõlemal korral jäi kõlama kiitus meie sõdurite oskuste ja pühendumuse kohta. Soovin öelda aitäh kõigile Eesti sõduritele, sest olete oma professionaalsusega teinud au Eestile,“ kinnitas peaminister.
Vastuvõtul osalesid Eesti kaitseväelased, kes aastatel 2017-2018 teenisid Afganistanis NATO missioonil Resolute Support, ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO, Iraagis sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve, Euroopa Liidu missioonil EUNAVFOR, Kosovos NATO operatsioonil KFOR, Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ning Malis operatsioonidel Barkhane, EUTM Mali ja MINUSMA.
siiski, et tegemist on palgasõduritega, kes aitavad ja toetavad meie peremeestel ja “liitlastel” mujal maailmas kaitsta nende majanduslikke ja poliitilisi huve ja kohalikku rahvast mõrvata.
Kuulasin täna Riigikogu valitsuse tundi. Kõige rohkem pani mind imestama Luige jutt ostetavatest tankitõrje relvadest. Kui Luik vähegi oleks tuttav Venemaa relvastusega , siis ta selliseid lollusi ei teeks. Venemaa toodab tanke ainult kolmandatele riikidele müügiks. Ta ütles kohe, et Eestis ta oma raskeid tanke, mis jäävad meie soisel maastikul kinni, iialgi ei kasuta. Ma ei saa üldse aru, kellega meie kavatseme hakata sõdima. Baltimaad on ainult USA õrritamise ja haukumise vahend Venemaa jaoks. NATO ja USA ütlevad kogu aeg, et nemad Venemaaga kunagi ei hakka sõdima. Venemaal ja Hiinas on praegu hüperhelikiirusega relvad. USA ütleb, et neil ei ole ühtegi relva, millega selle vastu seista. Mul on kahju Ukrainast, kes miljardite eest, mis tegelikult voolavad oligarhide taskusse, tekitavad provokatsioone Venemaale ja püüavad tekitada sõda Venemaaga. Lavrov ütles kohe, et nemad oma rahvaga ei hakka sõdima.
on tankaidele panustamine vale. Vankad ründavad meid õhust. Lennukiga on 10 minutiga võimalik irduda Soome lahelt lennarti lennuväljale, seal maandutakse nn hädaolukorras, maandudes tehaks sabaluuk lahti ja soomukid koos dessantväelastega tormavad lennuvälja vallutama. Samal ajal järgnevad juba uued dessandlennukid ning merelt suunduvad ründekopterid täpselt vajalikku paika. Selleks on vaja vaid 16 minutit. Kui vaja, siis merelt panevad 3…4 laeva paar purakat hirmutamiseks linna pihta ja kõik tormavad nagu lambakari ei tea kuhu, sest mingeid varjendeid ju pole.
Dessantväelased vallutavad samaaegselt Ida-Viru elektrijaamad ja Iru jaama ning keeravad elektri välja. Hõivatakse ka sõlmpunktid ja ükski rong ega buss ei sõida.
Toimub see öösel kella 3…4 paiku vastu laupäeva kui suur osa väest on vanaema juures tudul ja ohvitserid naiste juures voodis. Meie “liitlased” ei tee ühtki pauku vastu, sest see ON neil KEELATUD! Nad vaid piiratakse ümber. Nimelt ei allu välisväed mie väejuhatusele, vaid Nato peastaabile. Viimane tuleb aga kokku alles päveal, kui Eesti on juba vallutatud.
Nii et hommikuks on Eestiga kutu. Ajaga tuuaks ejuba uut väge juurde ja siis tõmbab Kersti juba valge plagu üles – pole mõtet võidelda, MEID ON NIIGI VÄHE!
To Loomulikult on täiesti õigus. Ainuke asi on, et venelased ütlesid, et Baltimaad ei ole nende prioriteet ja ükskord, kui neil kõht hakkab korisema, jooksevad nad ise Venemaa rüppe tagasi. Ei hakka USA kunagi oma pead pakule panema ei Baltimaade ega Ukraina pärast. Praegused segadused ja kriis USA-s lähevad mööda ja nad tõmbuvad tagasi oma urgu. Vahest vaatad neid valitsuse laua taga istuvaid mehi -justkui oleks ka pead otsas, aga kui teevad suud lahti, siis küll hüüatad -Tule taevas appi, kas nende peades voolab hapukapsa supp.
Tramp loovutas juba Süüria vankadele. Tapku neid araablasi palju tahavad, pole Ameerika asi.
Küll me oleme rikkad,käime mööda maailma püssidega korda loomas,ostame kallist suht aegunud sõjavarustust jänkidelt kuna meie suured spetsialistid on seal koolitatud võibolla isegi truudust vandunud jne.Hirmutame venemaa ja roheliste mehikestega jne.aga meie oma elanikkudest elab 1/3 vaesuspiiril,kellest ca 40000 lausvaesuses,eriarsti järjekorrad 6-7 kuud,perearste ei jätku,olukorra tõsiseks muutumise korral 1/5 eesti meestest tõmbaks leebet välismaale jne.Siit tekibki küsimus kas kõige suurem oht pole meie riigile meie oma elanikkond ? Kui lolliks te venelasi peate,et nad ründaksid NATO riiki kes liigub täiel kursil kiidulaulude saatel hävingu teel ?
küsi endalt ise, kas sa tõesti nende kallaste, rõivaste, tšenogoorovate, korbide, paetade ja teiste punaste jõulupõrsaste eest läheks oma elu andma?