Marika Tuus-Laul, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige (Keskerakond)
Hiljuti võeti Riigikogus vastus uus pensionikindlustuse seadus, mille eesmärgiks on tagada elamisväärne pension tulevastele eakatele.
Peame olema enda vastu ausad, 15. aastat tagasi tehtud pensionireform ning kolmel sambal põhinev süsteem tuleb tunnistada läbikukkunuks. Mineviku prohmaka eestvedajaid meenutas paari nädala taguses artiklis ka toonase Riigikogu üheksanda koosseisu liige Tiit Toomsalu. On avalik saladus, et sotsiaalpoliitika üliolulise teema aruteludel, ei seatud esikohale inimeste vajadusi, vaid esmatähtsateks peeti ärimehi. Toonane rahandusminister Siim Kallas, kes oli reformi üks eestvedajaid, esindas suurkapitali ja pankade huve. Mõõdukad, koos tollase sotsiaalministri ja samuti reformi Riigikogus kaitsja Eiki Nestoriga pidasid oluliseks teenida välja parketikõlblikkus koalitsioonis olemiseks.
Uus seadus on tänasega võrreldes õiglasem
Ajalooradadelt tänapäeva naastes on saanud selgeks, et kui kehtiva süsteemiga oleks jätkatud, ehk pensioni arvestamisel oleks arvesse võetud jätkuvalt vaid keskmist palka, siis mõnekümne aasta pärast oleks pensionide erinevus tänasega võrreldes kordades suurem. Sealjuures oleks miinimumpalga eest töötavate inimeste pension tulevikus üsna väike, kuskil 250 euro juures. Igapäevaselt kallinevate hindade ja teenuste taustal on eakate toimetulekut sellise pensioni puhul raske ette kujutada. Arusaadavalt jätkuks pahameel ka selles osas, et miks nad peavad mitu aastat töötama selle nimel, et pensionikoefitsient 1 täis saada. Kuid veelgi murettekitavam on fakt, et alla keskmise palga eest töötavad inimesed oleksid pidanud tulevikus elama ainuüksi sotsiaal- ja toimetulekutoetustest.
Mäletatavasti oli veel kevadel sotsiaalkomisjoni laual pensionisüsteemi päästmiseks hoopis teine plaan. See nägi ette panna alates 2037. aastast esimene sammas ühtse baasosa kõrval sõltuma vaid inimese töötatud aastatest. See oleks tähendanud aga seda, et tulevikus oleks pension olnud kõigile võrdselt väike, ametikohast sõltumata. Ehk haridust väärtustanud professoril ning kooli pooleli jätnud luuamehel (olgugi, et kõik ametid on vajalikud), oleks vanaduspõlves laekunud pangakontole täpselt ühesuurune pension. Hetkel on raske öelda, kas see oleks mõjutanud ka meie noorte huvi hariduse vastu, kuid suure tõenäosusega oleks tööandjatel tekkinud tugev motivatsioon ümbrikupalga maksmiseks, sest makse oleks tulnud maksta vaid alampalga pealt. Pikkade arutelude tulemusel otsustati sellest plaanist loobuda ning valmistati ette eelnõu, mis peaks olema meelepärasem mitmele sihtgrupile.
Tulevaste pensionäride kihistumine väheneb, erakorraline pensionitõus tänastele eakatele
Nimelt võetakse uue korra kohaselt pensioni arvestamisel arvesse nii inimese töötatud aastaid kui ka pooles ulatuses töötasu, ehk 50:50 variant. Kui kevadel arutluse all olev plaan pälvis avalikkuses rohkesti kriitikat, siis äsja vastu võetud seaduseelnõuga tehtud kompromiss on samuti leidnud toetust ka ühiskonna poolt. Leian, et astusime tuleviku pensionäre silmas pidades sammu õiges suunas. Seda, kas süsteem jagab pikemaajalisi eesmärke, saavad hinnata tulevased põlvkonnad, kuid kindlasti leevendab tehtud otsus pensionide ja pensionäride kihistumist.
Kuid lisaks uuele pensionivalemile toob uus süsteem pensionisaajale juurde nii mugavust kui ka otsustamisvabadust, olles seega eelkäijast märksa paindlikum. Esiteks on inimesel alates 2021. aastast võimalik valida sobiv pensionile jäämise aeg. Teiseks saab inimene otsustada pensioni kättesaamise üle – kas saada pensioni täielikult, osaliselt või lasta see sootuks peatada ning vajadusel sobival hetkel taas jätkata. Vanaduspensioniiga on jätkuvalt 65 aastat, millele lisandub 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Samuti annab reform teise sambaga liitumise võimaluse aastatel 1970-1982 sündinutele.
Tänaseid pensionäre see reform ei puuduta, kuid ka nende olukorra parandamiseks on Keskerakonnal plaan olemas. Meie kindel soov on viia läbi 100-eurone erakorraline pensionitõus, nagu me seda oleme ka varem teinud. Me ei taha, et Eesti paistaks Euroopas silma madalate pensionidega, mida paremerakondade tegevus on aastaid soosinud.