Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul pole puidurafineerimistehase kavandamiseks riigi juhtiv roll igal juhul vajalik; kui üksteisega külgnevad kohalikud omavalitsused soovivad tehase rajamise võimalusi välja selgitada, on neil õigus tellida selleks vajalikke uuringuid.
Pärnu linna ning Häädemeeste ja Saarde valla juhid pöördusid möödunud aasta lõpus valitsuse poole palvega selgitada välja, kas puidurafineerimistehase rajamine Pärnumaale on võimalik või esinevad sellist puidutöötlemist välistavad asjaolud.
Janek Mäggi kirjutab oma vastuses, et omavalitsusüksuste õiguseks on korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist ja teha seejuures naaberomavalitsustega koostööd.
“Siinjuures on oluline, et puidurafineerimistehase planeerimiseks võib kasutada mitut erinevat planeeringuliiki. Puidurafineerimistehasele asukoha valimiseks sobivad näiteks üldplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering,” märkis minister.
Mäggi lisas, et praeguseks pole rahandusministeeriumile esitatud uut puidurafineerimistehase kavandamiseks vajaliku planeeringu algatamise taotlust. Ta pidas oluliseks märkida, et kui riik kavandaks omaalgatuslikult puidurafineerimistehast, siis teeks ta seda kogu riigi territooriumil, mitte ühes konkreetses Eesti piirkonnas.
Tselluloositehase rajamist plaaninud Est-For Invest teatas 8. novembril, et tulenevalt valitsuse otsusest eriplaneering lõpetada jäävad ettevõtjad ootama paremat investeerimiskliimat ja lõpetavad Eestis tselluloositehas arendusprojekti.
BNS
Riigi maapõues olevad maavarad ja samuti mets ning kõik riigi territooriumil asuvad looduslikud varad kuuluvad kogu riigi rahvale ja neid maavarasid või loodusvarasid on õigus kasutada ainult riigil oma rahva heaolu hüvanguks.
Kui sa seda ei mõista, siis muutud oma riigi ja rahva sisevaenlaseks.
Mäki Jankaga nõus vaid põhimõtteliselt. Et mittesõjalised tehased, kaevandused ja tööstused on puhtalt ERAettevõtluse mängumaa. Kuid siis tuleb ka piir, sest on vaja otsustada, milline õigus on seal kohalikul elanikkonnal.
Toon näiteks Reilpeldiku. See kahjuks pole eraettevõte, vaid Brüsselist pealesurutud valge laigu kaotamine Euroopa raudteekaardil. Mingi osa võib sel totrusel olla ka Andrusel, kuid seegi pole selge. Igatahes seal küll inimeste õigustega ei arvestata. Pakutakse mingit tühist ühekordset maksu röövitava maalapi eest, inimene kerigu selle raha eest kus kurat. tegelikult oleks vaja temale maksta selle maalapi eest jooksvat renti. see rent peaks olema samas suuruses, mis ta saab seal tootmise eest. Muidugi kui ta seda tootmiseks kasutab. Kui ta peab majast ilma jääma, siis küll peab ettevõtja uue ehitama kas lähedusse või mõistlikku kohta ümbrusesse. Eraettevõtja aga kahjutoovat rajatist ei ehita, seega pole ka Reilpeldikul erarahastajaid, kogu lolluse peab kinni maksma loll ja arg rahvas.
Edasi tulen selle puidutööstuse juurde. Siin pole lugu ainult maalapis, selle võib ka kohapeal leida. Kuid kui seal kulub palju vett ning seda reostatakse, siis tuleb kindlaks määrata ka reostuse hulk ja ala. Näiteks kui kavandati seda Kärkna kanti, siis jäi allavoolu terve Peipsi järv koos väljavooluga Narva lahte. Selge see, et sinna seda rajada ei tohtinud. Kuna aga meil juhivad Eestit ahned lollpead, siis suurest rahast lollitatutena nad selle ehitusloa heaks kiitsidki. Neid reostus ei huvitanud karvavõrdki. Sest nad ise sealkandis ei ela, teiste huvidele võib aga peale kusta.
Ent ise endise metsamehena väidan, et metsatööstust on Eestisse kindlasti vaja. Kuid hoopis teistsugust. Kõigepealt mitte üht jube suurt lohmakat, vaid 3…5 palju väiksemat. Ning asuks nad väljaspool Peipsi järve valgala. Seega jääks järele Väinamere, Liivi lahe ja Soome lahe vesikonnad, moodustab see Eestist oma 60%. Samuti on mitmesse väikesesse palju lähem puitu vedada, mitte üle Eesti ühte kohta. Kallimaks need väiksemad kokkuvõttes ehituslikult läheks, kuid muus tuleb see kasuks. Näiteks saaks inimesed ulatuslikumalt alalt tööl käia. Samuti kolkaküladest, mida tänane klikk püüab üldse välja suretada.
Kuidas aga otsustada, kas ehitusluba anda või mitte? Siin ei saa lähtuda ainult mingi vallavolikogu otsusest, see puudutab kõiki elanikke ümbruses. Seega tuleb kindlasti korraldada rahvaHÄÄLETUS (et selle tulemus oleks klikile sunduslik, mitte nõuandev) ning nii, et küsitletav ala oleks jaotatud 3 tajupiirkonda: vahetus läheduses elanikel oleks 5 häält, vahepealsel 3 häält ja kaugemal 1 hääl. Piirkonnaks tuleks lugeda see ala, mis jääb tööstuse poolt reostatavaks, kas siis reovee, müra, haisu vms valdkonna poolt. Kui läheb kõrvuti 2 jõge ja teine reostust ei saa, siis selleäärsed elanikud hääletuses ei osale. Nii saaks me teada rahva tegeliku suhtumise ja kavandatava rajatise mõjuteguri. Alati pole teaduslikkus vajalikki, piisab rahva enda tahtest.
Õnneks Janka kevadest enam minister pole ja enam lollusi teha ei saa. Kuid alati võib vana lollpeade klikk uued lollid ministrid sünnitada ja jamad jätkuvad vanaviisi.
Hiinlased TEEVAD PABERIT AMMUGI KAEVANDUSE JÄÄKIDEST /PINNASEMINERAALIDEST/ + PLASTIKUJÄÄGID PRÜGIMÄELT.
MIKS MEIL TAHAVAD MINGID TEGELINSKID VANA TEHNIKAGA RAHA KRAAPIDA MEIE METSADEST ???
ÄRGE LOLLITAGE MEID!!!
HIINLASED EI KASUTA AMMU PUUTIKKUGI PABERI JMS: jaoks.
ÜLE TULEB VÕTTA UUSIM TEHNIKA JA TOOTA KAHJUSTAMATA LOODUST. TEHKU SEDA RIIK VÕI ERA.
Google’i kaardilt vaadata meie metsade seisu. Kagu-Eestis on künkalik maapind,s eal suuri lanke ette ei tule. Kuid Kirde-Eestis seevastu jubedalt. Mõõtsin valikuliselt mõned tühjad langid üle:
630×100 = 6,3ha
470×150 = 7,05ha
700×120 = 8,4ha
1080×80 = 8,64ha
830×110 = 9,13ha
770×190 = 14,63ha
1180×290 = 34,22ha
1050×500 = 52,5ha
1530×550 = 84,15ha
Kohati on lagelangid küll eraldi, kuid kõrvuti. Nii et ka paariaastane vahe midagi ei õigusta.
Mõnes metsas on ligi pool viimaste aastatega lagedaks tehtud, mõnes kohas ühesugune tumeroheline. See on seletatav sellega, et soistele aladele metsa saagima ei tahetagi minna. Ka on seal puud jändrikumad ega anna vajalikul määral tihusid välja. Sellepärast seal metsa ei saetagi.
Ning kindlasti teeks pildi hullemaks kohapealkäik, sest kui oma kodukoha lähedal lugesin kändudelt aastaringe, siis üle 40 aasta oli vaid üksikutel puudel, enamuses alla selle. Seega ei viitsitagi meil metsa täisealiseks saamist oodata, minnakse kohe kallale, kui ligi 10m kõrgust täis. Sest alt vaadates tundub ju ilus mets, mis siis et metsamees klupega saab alaväärilise puu kirja.
Ma ei tea, kuidas selline valistus üldse püsib. Koosneb ainult lollidest, usutakse ettesokutatud pabereid. Ja kui tehaksegi mäkidele ja ratastele väljasõit, siis ikka ilusasse allesjäänud metsa, et kogu Eesti ongi sellisega kaetud. Miks siis saagida ei tohiks?
Teine asi metsalangetamise juures on see, et metsa alalt ja kogustelt tuleks üldse välja arvata see osa, mis on soistel aladel. Seal nagunii metsa ei tehta. Kuid kui näidatakse ilusaid arve, siis lubataksegi saagida just üle mõistuse osa, et ei jõua järele kasvada.
Kuid näen ette, et kuriteod meie looduse vastu jätkuvad, nagu Ratta Jurka, nii ka järgmiste lollpeade valitsuse ajal.