Getter Klaas: Olen poliitikahuvi pärinud vanaemalt

Keskerakonna korraldatud 101 rahvakohtumise sündmustel Järva- ja Viljandimaal on silma hakanud noor Järvamaa naine Getter Klaas, kes on Peetri rahvamaja juhataja ja osaleb tegusalt omavalitsustöös. Samas on Getter teinud tööd ka põllumajanduses. Millegi üle kurta lubab ta alles siis, kui on ise proovinud, et asi tõesti ei õnnestu. Mõnedki unistused, mis tal on tekkinud igapäevaelu kogemuste kaudu, loodab Getter ellu viia siis, kui ta on valitud Riigikogusse. Loodame, et see tee kulgeb mööda „Lootuste tänavat“, millest laulab ka tema nimekaim Getter Jaani.

Kas olete päritolult järvamaalane või hiljem selle paigaga liitunud?

Olen sündinud ja kasvanud Järvamaal, siia kuulub ka mu süda. Minu vanaisa on siitsamast minu kodust 6 km kaugusel Ammuta külas sündinud ning vanaema on ka Järvamaalt Koigi kandist pärit. Nemadki rajasid oma kodu vanaisa sünnikohast vaid paari kilomeetri kaugusele. Mulle meeldib elada Eestimaa südames, kus igale poole on suhteliselt võrdne maa; siin on rahulik ja mõnus. Palju on loodust ja vabadust. Kui hea on suvel vaadata, kuidas lapsed paljajalu hommikul õue jooksevad, oma maasikapõllult maasikad suhu pistavad ja siis mängima asuvad! Kuidagi ei taha sellega leppida, et elu sunnib meid oma kodu maal maha jätma ja linna minema, nii nagu see juba paljudega on juhtunud. Maal peab samuti olema võimalik elada, töötada, lapsi kasvatada ja Eesti elu edendada.

Kas aktiivsus ja tegutsemissoov on teile n-ö emapiimaga kaasa antud või olete selle omaduse hiljem omandanud?

Mind vist on kasvatatud nii, et mul ei ole õigust viriseda ennem, kui ma pole proovinud ise, kas need asjad või tegevused, mida sooviksin kohapeal näha ja teha, on võimalik ka ellu viia. Seega proovisin tasa ja targu midagi piirkonna jaoks ära teha ning lõin 2014. aastal MTÜ kohaliku elu edendamiseks. Kõigepealt soovisin parandada kohapealseid sportimisvõimalusi. Leidsime firma, kellelt saime väga soodsatel tingimustel erinevat kasutatud jõusaalivarustust, ja nii saigi Peetrisse jõusaal loodud. Lastele rajasime lauamängudega noortetoa. Suureks õnnestumiseks võib tagantjärele pidada Peetri virgestusala, mille rajamisele vald igati kaasa aitas.

Aktiivset kasutust leiab siseruumidesse rajatud laste mängutuba, mis on üks Järvamaa populaarsemaid laste sünnipäevade pidamise kohti. Vahepeal ehitasime ka kohalike aktiivsete discgolfaritega täispika discgolfiraja. Mängutoale lisasime juurde ka väiksema liikluslinnaku, kus lapsed saavad väikeste elektriautodega liigelda ning liiklusreeglitega juba varakult sinasõprust luua.

Mille poolest Peetri rahvamaja erineb teistest Eesti maakultuuriasutustest? Millised huviringid Peetri rahvamajas töötavad? Kas juhendate mõnda ringi ka ise?

Peetri rahvamaja/Järva valla teeninduspunkt on kuulus oma väga erilise arhitektuurse lahenduse poolest. Maja ruumide paigutust võib nimetada keeruliseks ehk isegi ebaloogiliseks, aga tuleb hakkama saada sellega, mis meil on. Hoone arhitekt kirjeldab hoonet kui tagurpidikeeratud laeva. Rahvamaja saalid asuvad keldris ilma lavata ruumis, seetõttu on esinejate, teatrite vms leidmine üks keeruline protsess. Samas hoones asuvad ka kool, raamatukogu, Kaitseliit, valla teeninduspunkt, perearst, spordihoone, saun – seega üks väga multifunktsionaalne hoone igatahes.

Peetri rahvamajas tegutsevad rahvatantsijad. Meil on taktikaline laskmine, lisaks sulgpallitreening lastele ja täiskasvanutele. Veel on kergejõustikuring lastele, tegutseb ka joogatreening. Paar korda aastas käib meil külas mõni külateater, siis sõidame ise teatrisse. Kevadel käisime eakatega ERM-is ja suve lõpus tutvusime Narvaga. Lisaks korraldame aeg-ajalt käsitööringe, seal täidan juhendaja kohustusi, valmistame helkureid, kaarte, kingikarpe jne. Vabal ajal meeldib mulle käsitööd nokitseda. Eelmistel jõuludel leidsid nii mõnedki kingipakist minu tehtud kindad, helkuri või kaardi.

Olete aktiivselt osalenud Keskerakonna korraldatud 101 rahvakohtumisel. Kas olete juhtinud ka laudkondi? Mis on jäänud meelde?

Olen osalenud päris mitmel rahvakohtumisel ja juhtinud ka hariduse laudkonda. Olen kuulnud väga põnevaid mõtteid. Näiteks arutasime selle üle, et miks on huvihariduse toetus 7–26-aastastele noortele; oleksin väga selle poolt, et sinna alla läheksid ka nooremad lapsed. Põnevad arutelud on ka olnud lasteaia-kohamaksude ja toiduraha osas, et lapsed peaksid olema kõik võrdsed, olgu nad siis kooli või lasteaia omad; toit võiks olla ühtemoodi tasuta kõigile.

Koolikiusamine on ka olnud kindlasti teema. Eakamad prouad pakkusid välja koolivormi tagasitoomise, et vähendada ebavõrdsust. Mullegi meeldiks, kui lapsed koolis kannaks ühesugust vesti või särki, et tekiks selline ühtekuuluvustunne.

Ka oleme rääkinud tähelisest hindamisest. Pooldan väga, et koolides minnakse ühiselt üle tähelisele hindamisele. Kui seda tehakse juba ülikoolis, siis miks mitte alustada sellega kohe algusest?

Kuulute ka Keskerakonna noortekogusse. Millega seal täpsemalt tegelete?

Kuulun sügisest ka noortekogusse. Algselt läksin sinna küll kogemusi saama ja teistelt õppima. Kesk-Eestis ju noorteklubid ei tegutse. Seega tahtsin saada mõtteid, kuidas seda teha. Kui praegune esimees minuga kohtus, siis arvas, et võiksin proovida kandideerida ka juhatusse, ja läks õnneks ning osutusingi valituks. Sattusin seal kokku väga toredate inimestega, kellelt kavatsen palju õppida. Südamest loodan, et Järvamaa ja Viljandimaa noored tahavad ka osa saada sellest kõigest. Noortekogus jäigi minule Kesk-Eesti ja Viljandi klubide arendamine, lisaks haridusteemad.

Kui vaadata Järva vallavolikogu nimekirja, siis esindate seal hoopis sotsiaaldemokraate.

2013. aastal kandideerisin endise Kareda valla volikokku valimisliidus „Kodupaik Kareda“, siis jäin küll volikogust välja. 2017. aastal tuli reformi tulemusena kandideerida juba suurde Järva valla volikokku. Siis teadsime, et peame tegema seda mingi erakonna all, et meie piirkonnast üldse keegi sisse saaks. Kuna Kareda vallavanem oli sotsiaaldemokraat, kelle tegevusega kodukandis jäime tohutult rahule, läksimegi kandideerima Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas; sealt pääsesin volikokku ainult mina. Olen tohutult tänulik, et saan panustada uue valla ülesehitamisse. Kuigi oleme koalitsioonis – Keskerakond, Reformierakond, EKRE, Sotsiaaldemokraadid ja Isamaa – siis seal ajame ühtset asja ja keegi enam erakonda ei vaata. Tegutseme selle nimel, et kõigil oleks hea elada. Eks kindlasti saaks paremini, ja kõik muutused, mis tehakse, ei meeldi kõigile, aga eks alles õpitakse. Eelnevalt aeti asju 600 inimesega väikeses vallas, nüüd tuleb seda teha 9000 inimesega ja palju suuremas piirkonnas.

Millal saite teada võimalusest kandideerida Riigikogusse Järva- ja Viljandimaal Keskerakonna nimekirjas?

Mind on alati poliitika huvitanud. Vist olen selle huvi pärinud küll oma vanaemalt, kellega igal kohtumisel ikka mõne päevakajalise teema omavahel läbi arutame. Kohtusin suve algul peaministriga, ning ta jättis tohutult sümpaatse mulje. Teda päriselt huvitas, mis elu me siin maal elame või mis on meie mured ja rõõmud. Sain ka informatsiooni uue valimisplatvormi kohta ja tundsin, et kattuvad päris paljud ideid, mida olen isegi mõelnud.

Mida ütlete, kui mõni valija teilt küsib, miks peaks hääle just teile andma?

Eks ikka on ebatavaline olukord, aga mitte päris võõras. Olen ju tegelikkuses kahel korral volikokku kandideerinud, ja ka siis tuli ennast tutvustada ja inimestega mõtteid vahetada. Nüüd on lihtsalt vaja seda teha palju suuremale hulgale inimestele. Samas räägin ausalt omi mõtteid ja arusaamu, mis võiks teisiti olla või mida peaks muutma.

Arvan, et Riigikogus võiksid olla erinevad inimesed, kes kõik üksteist täiendavad – nii saadakse parimad tulemused. Mina kindlasti seisan selle eest, et maal elu säiliks, et põllumehed saaksid edaspidigi toetust, et eakad saaksid väärikalt vananeda. Noored ei peaks eluväärseid tingimusi otsima vaid Tallinnast või lausa välismaale kolima. Seisan selle eest, et lapsed saaksid kodu lähedal koolis või lasteaias käia. Paljud maakoolid ei vasta enam tänapäevastele tingimustele ning ka personali on keeruline leida.

Näen, et maal elavad inimesed annavad kogu Eestile nii palju. Tänu tublidele inimestele saame juua Eesti piima, süüa siinsest toorainest valmistatud leiba, juustu, vorsti, meie omi puu- ja köögivilju – ning see kõik annab meie inimestele tööd ja väärtustab maaelu.

Unistan sellest, et maal jääks elu püsima. Et ka maainimene tunneks, et iga inimene on väärtuslik, olgu ta siis maal või linnas.

Küsis Jaan Lukas