Nende erakondade programme põgusalt sirvides jääb mulje loodetavatele valijatele meeldima pidavast loosunglikkusest.
Mõndagi sealpakutavat on senised pukisistujad ja uued pukkikippujad juba veerema pannud. Näiteks Eesti 200 lubab küll siinsete peakontorite kaudu välisfiliaalide kasumit Eestisse tuua, kuid samas kutsub siia lahkelt võõraid, kes tahavad siin finantseerida või tööd anda. Ilmselt pole nende eestvedajate esivanemate nimesid raiutud Maarjamäe marmorseina ega ole neid ka Eesti Mälu Instituudis talletatud represseeritute nimekirjas. Pikkade okupatsiooniaastate jooksul harjutati meid võõraste ideede järgi elama. Eestlaste oma peaga mõtlemine ja ettevõtlikkus lämmatati, kuid õnneks säilis vaid protestivaim, mis viis meid taasiseseisvumisele ning on veidi alles seniajani. Ja võitlemegi vaid millegi vastu, olgu see siis mingi ehitus, puidutöötlemisettevõte või hiidkanala.
Tõsisemateks ettevõtmisteks eestlastel kodumaal särtsu ei jätku, lihtsam on tegevust väljamaal otsida. Taasiseseisvumise järel ärastatud tootmisettevõttedki müüdi vanarauaks või said välisinvestoreile, kes need varad kähku likvideerisid. Laekunud raha paigutati kinnisvara- või muusse ärisse, kuid ekspordikõlbliku toodanguga firmade rajamine kiire rikastumise plaanidesse ei mahtunud. Välisfirmadele kuuluvate ettevõtete siinsed tippjuhid teenivad oma bosside tunnustust kohaliku tööjõu halva ja kasuahne kohtlemisega. Võõromanikke huvitab ainult kasum, mitte Eesti riik ja rahvas. Neile tuleb lubada sisse tuua tuhandeid võõrtöölisi, sest eestlased lahkuvad võõrsile…
Artur Talviku ahjusoe Elurikkuse Erakondki mängib massipsühhoosiga. Kuidas muud moodi mõista rahvaküsitlust projekteerimise lõppstaadiumis oleva raudtee kohta? Kui palju neid on, kes on tõepoolest tutvunud selle ettevõtmise plusside-miinustega? Ikka otsustatakse kõike hetkeemotsiooni ajel.
Kõik meie erakonnad peaksid luubi alla võtma ettevõtlusomandi Eestimaal. Alles hiljutigi müüdi üks meierei taanlastele. Oleks aeg loobuda moonakamentaliteedist ja muutuda peremeesteks. Noored peaksid juba põhikooli ajal tutvuma Eesti majanduses vajalike erialadega, suutmaks edasisel eluteel endale sobivat valida. Personalijuhtide hulgikoolitamise aeg on ammu möödanik. Töötahe ja vastutustunne arenegu juba lasteaiaeas.
Ehk leitakse mu mõlgutustest ka midagi praeguses valimiskampaanias välja pakkuda?
Einar Lepp