Riigikogu majanduskomisjoni liige Erki Savisaar ütles, et seadusemuudatuste eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvat laevastikku ja kasvatada kaldal asuvat laevandussektorit.
„Selle tulemusena suureneb Eesti laevastik, mis aitab kaasa Eesti majanduse kasvule ja kaldasektori tekkele,“ ütles Savisaar. „Registritasude laekumise kaudu suurenevad riigi maksutulud. Laevandussektor aitab laiendada Eesti ekspordi sihtriikide ringi, mis praegu koosneb suuresti vaid meie lähiriikidest.“
Savisaare sõnul on seaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva.
„Sellega muutub 2014. aastal tekkinud olukord, kui sektori maksuerisuste puudumise tagajärjel lahkus Eesti registrist viimane seni Eesti lippu kandnud suur kaubalaev,“ märkis Savisaar „Ravikindlustuse saavad Eesti meremehed, kui neil on Haigekassaga sõlmitud vabatahtlik leping,“ ütles Savisaar.
Veeteede ameti hinnangul võib oktoobris valitsuse heakskiidu saanud laeva lipuõiguse seadus läbi töökohtade loomise laevanduse kaldasektorisse panustada Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kümne aasta perspektiivis 2 protsenti.
Riigikogus läbis täna teise lugemise valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE), mille eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvat laevastikku ja kasvatada kaldal asuvat laevandussektorit.
on vastuolus sisuga. Sest TAGASI saab tuua seda, mis on ära antud. Meil äraantut peaaegu pole, peale ehk mõne üksiku väikelaeva. Vanemad muude lippude alla viidud on kas tükkideks lõigatud või ootavad seda.
Küll on tõsi see, et Eestist tahetakse teha odavlipu maa. Sest ei seata nõudeks, et kapten või omanik oleks Eesti kodanik. Ja kui, siis hakataks kohe neile tinglikele ülesostetud omanikele ja kaptenitele taotlema kodakondsust eriteene eest. ja kui käidakse välja, et keskbande saab ju selle eest pool miljonit, siis loomulikult on pidevalt võlguolevad keskbandiidid kohe nõus.
Seega püütakse meelitada ehk üle maksta võõraid laevu teise lipua alt meie lipu alla.
Miks Erki ei selgita, milline on siis see unistuste SUUR kaubalaev? Kui arvestust peetakse 100gt ja enamamahulisest laevast, siis kus läheb laev üle suureks laevaks? On see 10000gt või 100000gt?
Veel ei selgita Erki seda, miks peaks mingi vene ärikate rahapesulaevuke käima või peatuma Eesti sadamates (Sillamäe, Kunda, Muuga, Paljassaare, Paldiski, muud ei võtaks SUURI laevu vastugi, pole sobivat sügavustki) kui praht liigub hoopis mujalt mujale maamuna teises otsas. Mille põhjal hakkab arenema siis kaldateenistus? Loomulikult mitte ainult lipu tõttu. See oli vastikul nõukogudeajal, kui lepingus välisprahtijaga oli kirjas, et vähemalt kord aastas peab laev käima ka ENSV sadamas, siis ainult Tallinnas. Kas nüüd on sama seeme seaduses sees? Kahjuks pole ise seda seadusevärdi ise saanud lugeda, kuid ega vist ole sellega midagi ka mööda lennanud, sest kui 99 seaduseelnõu on puhas solk, siis suure tõenäosuse järgi on sama ka 100. seaduseelnõu.
samuti, et unistus 300 hiigellaeva tuua 7 aastaga Eesti lipu alla on samasugune lullu nagu Ansipi oma viia Eesti 5 neegritele ja muslimitele enammeeldiva Euroopa riigi sekka. Nii et Erki teeb nüüd omakorda ansipit.
üleilmses statistikas liigitatakse laevu nii, et suured laevad on mahutavusega 25000gt ja enam.
Tegin kerge arvutuse: 300×25000 = 7500000gt kokku. Sellega oleks Eesti maailmas 24. kohal. Kuna arvestasin vähimat mahtu aga kindlasti on ka suuremaid, siis eeldatav kohumahutavus oleks üle 10 miljoni gt, see annaks juba koha esi-20-s.
Muide, tillukesed Marshalli saared on maailmas 3. kohal 81 miljoni gt-ga. Veel rohkem on Panamál ja Liberial. Ja eespool on palju odavlipu pakkujaid. Kellelt me siis need laevad “üle ostame”? Miks peaks üks laev sooduslipu alt tulema meie odavlipu alla üle? Äkki Erkike avaldab juba järgmises lehes SUURE TÕE?
mõne Tallinki reisika mahutavusi:
Käläksi 48915
Samasuur oli ka Pooltik prinssess aga see kanti Soome lipu alla.
Pooltik kviin 48300
Isabell 35134 aga kanditi Läti lipu alla.
Megstaar 49000
Romantika 40803, kuid kanditi Läti lipu alla.
Silja Euroopa 59912
Viktooria 1 40975
Tunduvad kenad arvud olema, kuid need on reisikad, milles enamusest õhk sees.
Mäletan, et vastikus ENSV-s oli laevade kogumahutavus üle poole miljoni gt. 1990ndatel sahkerdati merelaevandus norrakatele ja kalalaevad ärikatele, kes nad ruttu vanarauaks tegid ja vahelt mingigi kasu said. Muide, vanemate kalalaevade mahamüüki pean õigustatuks, sest nad olid ehitatud SDV-s ning olid väga ahned kütust õgima. majandusvööndite kinnimaksmisel poleks alati kasumitki välja tulnud ning võrreldes islandlaste, fäärlaste, gröönlaste jt uute laevadega olid nad selgelt kahjulikud kirstud.
Kaubalaevade müük oli aga kuritegu, eriti mõne hea tulutoova liini äraand. Võimul olid siis lollid ega taibanud merendusest saadavat kasu. Mitte ühtegi ärikat pole aga karistatud, Jannuke ja Erkike isegi ei aja nende jälgi, sest nad on ka ise samasugused tainapead.