30. jaanuar 2019

Esilehelugu. Tarmo: Tamm: Kodumaine toidutootmine on suur väärtus

Eestis on umbes paarsada suurfarmi ning tuhandeid väiksemaid talusid, mis toodavad ja müüvad kvaliteetset kodumaist toodangut. Eestis tegutseb umbes 500 toidutööstusettevõtet, mis annavad tööd ligi 15 000 inimesele. Ligi 70% toidutööstuse toodangust jõuab eestimaalaste toidulauale, kolmandik aga eksporditakse. Põllumehed ja toidutööstused töötavad iga päev selle nimel, et meie laud oleks kaetud hea ja kvaliteetse toiduga. Kui räägime maaelu jätkusuutlikust arengust, siis siinkohal on põllumeestel väga oluline osa. Seepärast on põllumajanduse toetamine Keskerakonna jaoks prioriteet. Oleme valitsuses olles kahe aasta jooksul astunud suuri ja olulisi samme põllumeeste toetamiseks ning tahame seda jätkata. Selleks vajame aga teie toetust, head inimesed!

Heimar Lenk: Eesti astus sammu õigusriigi poole

Jüri Ratase valitsus on esimene, kes julges astuda sammu õigluse poole, ja asus uurima omandireformi käigus sündinud ülekohut. Selleks loodi valitsuskomisjon, mis alustas tööd aprillis 2017. Sinna kuuluvad nii Omanike Liidu kui ka Üürnike Liidu, nii Memento kui ka Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad ning Riigikogu liikmed. Komisjoni juhib riigihaldusminister Janek Mäggi. Nüüd valmis ka sundüürnike andmebaas. Uurimiskomisjoni moodustamise ja sundüürnike andmebaasi koostamisega astus Ratase valitsus sammu tõelise õigusriigi suunas ning ühtlasi ka tunnistab Eesti Vabariigi lähiajaloos tehtud vigu.

JUHTKIRI: „Õiglane riik kõigile!“

„Õiglane riik kõigile!“ – ilusamat ja targemat deviisi ei ole ega saagi olla enne valimisi. Loodan vaid, et see ei kujuneks üksnes valimiseelseks lubaduseks ja et sellel on ka konkreetne sisu ning et sellise lubaduse elluviimine saab Keskerakonna ja riigi poolt garanteeritud. On ju varemgi ja isegi seadusega keelatud reformidega tekitada uut ülekohut, kuid praktikas tekitati massiliselt ülekohut sundüürnikele. Kuigi ometi oli sellise ülekohtu tekitamise võimaluse eest eelnevalt hoiatatud kõrgel parlamendi tasemel!

Peep Põdder: Arstiabi peab olema kättesaadav ka metsakülas elavale vanurile

Rahvasuu räägib, et Jõgeva haigla kohalikku EMO-sse pöördujatel veab kõige rohkem siis, kui valves on haigla juhataja Peep Põdder isiklikult. Doktor Põdder näeb aga muresid mitte ainult üksikinimese tervise, vaid ühiskonna vaatevinklist. Talle teeb muret paljude inimeste kehv tervis, arstiabi halb kättesaadavus, tervishoiu tagasihoidlik rahastamine. Peep Põdder leiab, et Eesti tervishoiu tippjuhtimine nõuab professionaalsust ja tuleks usaldada arstidele. Nende mõtetega kandideerib Peep Põdder Jõgeva- ja Tartumaal Riigikogusse Keskerakonna nimekirjas. Tarkust julgelt mõelda ja otsekoheselt öelda tal jätkub. Järgneb intervjuu Peep Põdderiga.

Marek Jürgenson: Mammutgümnaasiumide asemel tuleks mõelda sellele, kuidas muuta haridus isikukesksemaks

Targad inimesed soovitavad igal õhtul tunnijagu lugeda raamatut. See pidavat positiivselt mõjutama mõtlemisvõimet, tasakaalustama päevatööst pingul närve ning tooma kasu veel kümnel erineval viisil. Olen viimasel ajal lugemisteraapiat praktiseerinud, ning tuleb tunnistada, et see mõjub. Ühel õhtul raamatut käest pannes, otsustasin enne uinumist veel pisut telerit vaadata. Esimeses kanalis, millele sattusin, tagusid kaks kaaki kaigastega kellegi autot. Järgmisele klõpsates: vaimselt tasakaalutu taat materdas maaslamajat kurikaga, ilmse sooviga juhuslik vastutulija pikema jututa teise ilma saata. Kolmandal telekanalil oli härga täis noormees paisanud pikali halastust anuva tütarlapse ning vedas õnnetukest juukseidpidi kõrvaltuppa, et ohvrit seal vägivaldselt võtta. Panin teleka kinni, sest see, mida nägin, paiskas pulsi lakke ja ähvardas röövida ööune. Ja ühtäkki lõi mul pildi klaariks – selline siis ongi maailm, milles me laseme lastel ja noortel elada: vägivaldne, julm, räpane. Maailm, mida lisaks telekanalitele võimendavad netiplatvormid ja sotsiaalmeedia.

Vladimir Arhipov: Tervishoid olgu õiglane ja kättesaadav kõigile

Eestil on läinud päris hästi, eriti viimastel aastatel. Palgad on suurenenud nii avalikus kui ka erasektoris, tööpuudus kahaneb ja Eesti majanduskasv on olnud üks kiiremaid Euroopa Liidus. Tõsi küll, tõusevad ka hinnad, kuid ametlikel andmetel elame üldjoontes ikkagi rikkamalt kui kunagi varem. Nüüd olekski viimane aeg, et kiirest majanduslikust arengust ja riigi jõukuse kasvust saaksid osa mitte vähesed, vaid kõik inimesed Eestimaal. Nende hulgas kindlasti pensionärid, kes moodustavad ligikaudu kolmandiku rahvastikust ja kellest igaüks on omal moel panustanud selle maa arengusse, et Eesti jõuaks sinna, kus ta on praegu.

 Lätis tuli võimule kaotajate koalitsioon

Uue valitsuse moodustamiseks kulus Lätis üle kolme ja poole kuu. Enim hääli kogunud erakond jäeti koalitsioonist välja. Peaministriks tõusis kõige napimalt valimiskünnise ületanud partei esinumber. Eelmise aasta oktoobris Lätis toimunud valimistel sai kõige rohkem hääli sotsiaaldemokraatlik erakond „Koosmeel“, mida toetas 19,8% valijatest. See tagas parlamendis 23 kohta sajast. Tegemist oli juba kolmanda korraga järjest, mil peamiselt venelaste häältele toetuv „Koosmeel“ valimised võitis, kuid pärast seda etniliste läti parteide poolt opositsiooni jäeti. Ei aidanud demoniseeritud õlgmehikese rollist välja ka see, et läti rahvuslaste poolt vihatud Riia linnapea Nils Ušakovsi asemel pandi sel korral erakonna peaministrikandidaadiks Vjačeslavs Dombrovskis.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 30. jaanuari Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.