Tarmo Tamm, maaeluminister, Keskerakonna esinumber valimistel Võru-, Valga- ja Põlvamaal
Kui tihti mõtleme oma igapäevaelus Eesti mitmekesise põllumajandusmaastiku peale ning tunneme uhkust puhta ja maitsva eesti toidu üle? Arvan, et võiksime seda kindlasti tihedamini teha.
Eestis on umbes paarsada suurfarmi ning tuhandeid väiksemaid talusid, mis toodavad ja müüvad kvaliteetset kodumaist toodangut. Eestis tegutseb umbes 500 toidutööstusettevõtet, mis annavad tööd ligi 15 000 inimesele. Ligi 70% toidutööstuse toodangust jõuab eestimaalaste toidulauale, kolmandik aga eksporditakse. Põllumehed ja toidutööstused töötavad iga päev selle nimel, et meie laud oleks kaetud hea ja kvaliteetse toiduga.
Kui räägime maaelu jätkusuutlikust arengust, siis siinkohal on põllumeestel väga oluline osa. Seepärast on põllumajanduse toetamine Keskerakonna jaoks prioriteet. Oleme valitsuses olles kahe aasta jooksul astunud suuri ja olulisi samme põllumeeste toetamiseks ning tahame seda jätkata. Selleks vajame aga teie toetust, head inimesed!
Keskerakonna seisukoht on, et Eesti põllumajandusele ja toidutootjatele tuleb tagada võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul. Seepärast jätkame põllumeestele üleminekutoetuste maksmisega. Toetustel on ka laiem regionaalne ja majanduslik mõju, kuna nende abil säilitatakse maal töökohti ning toetused mõjuvad positiivselt põllumajanduspiirkondade üldisele arengule. Samuti viime esmakordselt sisse mesilasperede toetuse, et arendada kodumaise mesindussektori arengut ja luua meie mesinikele võrdsemad konkurentsitingimused naaberriikidega.
Mahepõllunduse toetus
Toetame turunõudlusel põhineva mahepõllumajandussektori arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist, mis võimaldaks mahesektoril muutuda arvestatavaks majandusharuks ning edendaks mahetoodete ja -teenuste eksporti. Sealhulgas on meie jaoks oluline GMO-kultuuride kasvatamise keelustamine. 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Läti ja Leedu, otsustasid GMO-kultuuride kasvatamise keelata. Alates Euroopa Liiduga liitumisest pole Eestis kasvatatud ainsatki GMO-põllukultuuri ega selle vastu huvi tuntud. Oluline on mõista, et see n-ö keeld ei hõlma laboriuuringuid; olen arvamusel, et samal ajal tuleb selles valdkonnas jätkata teadusuuringutega.
Põllumajandusel on suur ekspordipotentsiaal – selleks, et välisturgudel edukas olla, on tootjatel vaja teha koostööd. Seepärast toetame ühistulist tegevust. Samuti on oluline Eesti toidu kuvand – soovime, rahastades tegevusi, mis tutvustavad välisriikides eesti toitu, kaasa aidata meie toidusektori positiivse kuvandi loomisele ja tugevdamisele ning uute sihtturgude avamisele.
Kui vaatame maaelu toetamist ja arengut laiemalt, siis on praegu üheks kitsaskohaks killustatus erinevate ministeeriumide vahel. Keskerakonna seisukoht on, et maaelupoliitika kujundamise ja elluviimise eest peab koos vastavate poliitikameetmete ja ressurssidega vastutama üks ministeerium. Inimesel on lihtsam asju ajada, kui nii põllumajandusega, aga ka maa ja metsa majandamisega seotud teemad koonduvad ühe ministeeriumi haldusalasse.
Positiivne maaelu
Eesti piirkonnad on praegu ebaühtlaselt arenenud, seetõttu tahame erinevate meetmete ja investeeringute kaudu toetada piirkondade arengut ja tugevdada konkurentsivõimet. Soovime omavalitsustele anda rohkem ressursse kohapealse elu arendamiseks, uute investeeringute tegemiseks ja kvaliteetsete teenuste pakkumiseks. Siseriiklike regionaalprogrammide kaudu saame Eestimaa erinevates piirkondades hoogustada kohalikku ettevõtlust. Lisaks Setomaa ja Peipsiveere programmile käivitasime Kagu-Eesti programmi, mille kaudu aitame kaasa uute töökohtade loomisele. Maapiirkonna arendamisel on väga oluline noorte esindatus maapiirkonnas. Programmi „Noored maale“ käivitamise eesmärgiks on muuta maal elamine ja tegutsemine noortele atraktiivsemaks ning arendada sealset majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.
Maailmas järgmise 30 aastaga kasvab nõudlus toidu järele 60%. Eestile on looduse poolt antud head eeldused põllumajandusega tegelemiseks. Meil on olemas maa- ja veeressurss, ning kliimamuutused võivad avada meie põllumajandusele uusi võimalusi. On rõõmustav, et üha enam räägitakse põllumajandusest ja maaelust positiivses võtmes, nähakse põllumajandust kui võimalust ja investeeritakse põllumajandusesse.
Usun, et näeme Eesti põllumajanduses ja toidutootmises lähiaastatel jätkuvat positiivset arengut.