Kersti Männik – just sellist naist vajab uus Riigikogu

Toomas Paur, Riigikogu liige, Kersti Männikule pöidla hoidja

Inimese tõekspidamisi, püüdlusi ja eneseteostusvõimalusi mõjutab paljuski see, millal ta saab täiskasvanuks. Kersti Männikul täitus 18 eluaastat laulva revolutsiooni ajal, 1988. aastal.

Toonasest ajast pärinevad tema energia, entusiasm ja optimism, teatud kogus ka idealismi. Aastad on juurde toonud küpsust ja kogemusi. Sellise pagasiga kandideerib Kersti Männik Harju- ja Raplamaal Riigikogusse Keskerakonna nimekirjas.

Sageli jätab esimese välismulje esmakordne kohtumine inimesega. Sellest lähtudes meenutab Kersti Männik ehk ärkamisaegset ühiskonnategelast Lydia Koidulat ja kirjanduslikest tegelastest võib-olla Tiinat August Kitzbergi „Libahundist“? Inimese olemuse avab aga ennekõike tema sisemine pool. Selle kujunemise juured ulatuvad lapsepõlvekoju. Kersti on esile tõstnud oma vanemate hoolivust, kultuurilembesust, huumorimeelt, samuti nõudlikkust kasvatuses.

Töötamist alustas Kersti Männik sekretärina Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis sekretärina. Üheksakümnendate aastate alguses paelus teda ka tolleaegne uus ja põnev kinnisvaramaailm. Suuresti tuli olla iseõppija. Paljugi aitas julgus, mõistagi ka riskivalmidus.

1993. aastal asutas Kersti Männik esimese kinnisvarafirma. Mõnelegi tänapäevasele noorele võib tunduda uskumatu, et internet oli siis Eestis alles kujunemisjärgus, sotsiaalmeedia-kontodest ei osatud arvatavasti unistadagi, mobiiltelefon oli väga vähestel. Muide, Kersti ostis esimese mobiiltelefoni 1994. aastal – tulemuslikult lõppenud kinnisvaratehinguga teenitud raha eest. Tollal hankisid maaklerid infot paberlehtedest „Kuldne Börs“ ja „Soov“ ning andmete talletamiseks kasutati perfokaarte.

Esimese erialase hariduse sai Kersti 1988. aastal lõpetatud Kergetööstustehnikumist. Ettevõtluses, toona uues valdkonnas, tuli tal suuresti olla iseõppija. Teadmishimuline ja tragi naine leidis võimalusi täiendada end ka raamatupidamise ja juhtimise alal.

Kersti Männik on käima lükanud ja edendanud osaühinguid „RIT Kapital“, „Vaim ja Vara“, „Kinnisvaraküla“ ning mitmeid teisigi firmasid. Kinnisvaraettevõtlusega – korterite ostmise, kordategemise, disainimise ja edasimüümisega – on Kersti tegelnud ka Soomes.

„Päikesetüdrukuks“, kellele kõik kergesti sülle langeb ja kätte tuleb, Kersti Männikut nimetada ei saa. Talle on ka öeldud „Tütarlaps, ära mängi kinnisvaramaailmas!“ ja töövestlusel mõista antud, et kolme lapse emal on narr loota tööjõuturul korraliku palgaga ja atraktiivset töökohta saada. Õpetlikult lõppeski Itaalia metsafirma juhtimine Aafrikas – Libeerias, sest sellel maal kehtivad eurooplase jaoks harjumatud majandustavad. Aga öeldakse, et mis ei tapa, see karastab, ning Kersti pidas vastu, ujus välja.

Kersti Männiku lapsed sündisid Eesti taasiseseisvumise perioodil, kui sündimus oli erakordselt suur. Nüüd on Kersti juba noor ja nooruslik vanaema. Küllap need ürgnaiselikud rollid aitavad tal mõista, kui suur väärtus ja jätkusuutlikkuse allikas on riigile hooliv ja tugev pere, milles au sees erineva põlvkonna inimesed.

Eesti majanduselu silmas pidades on Kersti Männik väikeettevõtluse-usku. Ta soovitab piisavalt tähelepanu pöörata nõustamisele maksuteemadel, juhtimiskoolituses, infoallikate jagamises.

Kersti hoiab enda keha ja vaimu värske joogaga, fitnessiga, lumelauasõiduga, teistegi sportlike hobidega. Küllap nendega tegelemine paneb teda muretsema kogu rahva tervise hetkeseisu ja tuleviku pärast. Avar hing ja põhjalik maailmatundmine on aidanud tal jõuda veendumusele, et kõik ei saa olla edukad ja iseseisvalt toime saada, sest leidub neidki, keda tarvis aidata.

Eesti Rahvusvahelise Kaubanduskoja liikmena peab Kersti Männik oluliseks Eestit maailmakaardil nähtavamaks teha. Tal on selleks konkreetne ettepanek: luua Välisministeeriumi juurde ekspordiosakond, kes teeks koostööd Kaubandus-Tööstuskojaga ja viiks kokku sama valdkonna ettevõtjaid erinevatest maadest.

Omavalitsusalaseid kogemusi sai Kersti Männik Harku vallavolikogu ehitus- ja planeeringukomisjonis aastail 2013–2017. Küllap koduvallas tegutsemisest ongi talle tuttavad ja lähedased külaseltsid-kogukonnad.

Kahetuhandendate aastate esimese kümnendi lõpul püüdis Kersti Männik avalikkusele märku anda, mida Eesti majanduses ja sotsiaalelus võiks paremini teha. Toonased võimulolijad aga ei võtnud teda kuulda.

2014. aastal astus Kersti Männik Keskerakonda. Ta juhib erakonna Harku osakonda ja osaleb agaralt naiskogus KENA.

Oleme Kersti Männikuga erineva põlvkonna inimesed. Mitmetegi kohtumiste ja jutuajamiste põhjal aga tunnen, et oleme vaadete ja püüdluste poolest hingesugulased. Hea erakonnakaaslase Kersti jõudmine suurde poliitikasse tooks sinna tarkust, hoolivust, pealehakkamist. Just sellist naist vajab peagi valitav Riigikogu koosseis.