13. märts 2019

Esilehe lugu: Keskerakonna valik langes EKRE ja Isamaa kasuks

Keskerakonna juhatus otsustas eelmisel nädalal põhjalike arutelude tulemusel, et läbirääkimistele ei minda Reformierakonnaga, kes enne kõneluste algust on maha pannud ületamatud „punased jooned“. Niimoodi ei ole võimalik moodustada neljaks aastaks toimivat valitsust, mis tugineks vastastikusel usaldusel ning suudaks langetada vajalikke otsuseid. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles, et loomulikult ei kao üheski valitsuses erakondade maailmavaatelised erimeelsused, nende antud lubadused ja iga poliitiku tahe seista ennekõike oma valijate eest. Küll aga näitab senine kogemus, et hea tööõhkkonna tagamiseks on kõige olulisem pidev konsensuse otsimine ning kompromisside leidmine küsimustes, kus erakondadel on möödapääsmatult lahknevad seisukohad.

JUHTKIRI. Valimised pärast valimisi

Kuigi Riigikogu valimised on läbi, ei tähenda see, et valimised on lõppenud. Toompeale valitud erakonnad alles hakkavad omi valikuid tegema. Kõigepealt omavahelise sobivuse ning siis ka valimislubaduste alusel, et vormuda koalitsiooniks. Praegune seis näitab, et järelvalimised valitsuse moodustamiseks pole sugugi kergemad kui üldvalimised. Reformierakonna järjekordne valimisvõit ei tähenda, nagu varasematel kordadel, neile automaatselt nii valitsuse kokkupanija peaosa kui ka valimislubaduste vormistamist koalitsioonilepingu kaudu. Esimest korda tosina aasta järel on näha, et valimiste järel pole koalitsiooni moodustamise juhtohjad Reformierakonna kätes. Muutunud on poliitikategemise stiil ning ka poliitikud. Mida kiiremini sellest aru saadakse, seda kiiremini tekib uus valitsuskoalitsioon.

Maria Jufereva-Skuratovski: Miks valija jäi passiivseks?

Riigikogu valimiste eel räägiti, et tulemas on kõige igavamad valimised, kus juba kõik justkui ette teada. Kuid valimiste korral on kindel see, et kui midagi on väga kindlat, siis just see muudab valija laisaks ja mõjutab tulemust kõige enam. Valimiste finiš oligi täis paljusid üllatusi ja ootamatusi, mis tegid nendest valimistest ehk ühed põnevamad. Kui arvestada, et Keskerakond läks valimistele peaministriparteina valimisi võitma, siis võib tõesti öelda, et teine koht oli erakonnale kaotus. Kui aga meenutada, mida ennustati aastaid tagasi nendeks valimisteks Keskerakonnale, siis oleme oma Riigikogus säilitatud mandaatidega kindlasti võitja. Milline pidi olema elu pärast Keskerakonna juhi vahetust? Räägiti müüte sellest, et vene valijad lahkuvad ja Keskerakond kaotab vene kogukonna integreerija rolli. Keskerakonna eesti ja vene poliitikud lähevad tülli, tekib uus konkureeriv vene partei. Kuni selleni, et Keskerakond jääb 10-protsendise toetusega väikeparteiks. Avaldati isegi uuring, et Keskerakond kaotaks Tallinnas üle poole valijatest, kui Savisaar teeks oma nimekirja. Ka seda ei juhtunud!

Toomas Paur: Kukkuda võib ka selleks, et varasemast kõrgemale tõusta

Malesuurmeister Paul Kerest on uhkusega nimetatud “igaveseks teiseks”. Eesti Keskerakond tuli ka tänavustel Riigikogu valimistel hõbemedalile. Lisaks Reformierakonnale võib valimistel tegijaks lugeda Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes küllap Keskerakonna potentsiaalsetelt valijatelt häälesaaki haaras, eriti Kagu- ja Lõuna-Eestis. Keskerakonnal tuleb hakata kiiresti ja jõudsalt kaitsma oma valijate huve, olgu siis koalitsioonis või opositsioonis. Samas on vaja aga sügavat ja tõele näkku vaatavat analüüsi selle kohta, miks valimistulemused polnud ootuspärased. Seekordsed parlamendivalimised olid Keskerakonnale uutmoodi, sest esmakordselt läks erakond valimistele koalitsiooni juhtiva jõuna – peaministriparteina. Keskerakonnast oli kujunenud positiivsem kujund avalikkuses ja meedias, nagu öeldakse – parketisobilikkuse staatus. Erakonna esimehe peaminister Jüri Ratase eestvedamisel alustati mitmete reformide elluviimist: pensionid hakkasid tõusma, enamikus Eestimaa piirkondades käivitati maakonnaliinidel tasuta ühistransport, põllumehed hakkasid saama toetusi. Keskerakonna juhitav Eesti tuli edukalt toime Euroopa Liidu eesistujamaaks olemisega. Uhke ja vastutustundeline oli juhtida Eestit vabariigi 100. sünnipäeva aastal.

Mart Ummelas: Reformierakonna lõpp on silmapiiril

Riigikogu 2019. aasta valimiste esialgsed tulemused on selgunud. Võitjad ja kaotajad on välja selgitatud. Pannakse kokku võimalikke valitsuskoalitsioone. Ent siiski, kas tulemused olid ootamatud? Eriti Keskerakonna jaoks. Pikalt küsitlustes püsinud edu Reformierakonna ees sulas viimaste nädalatega kokku. Vaevalt uskusid kuigi paljud, et REFi võit eel- ja koos sellega e-hääletusel võiks olla nii totaalne. Pidevad muutused hääletamismeetodeis teeniksid nagu üha selgemalt teatud erakondade, otse öeldes – Reformierakonna – huve. Jättes isegi kõrvale e-hääletuse verifitseeritavuse (ja usutavuse) tehnilise poole, siis selle meetodi rakendatavus on ilmselges vastuolus nii Põhiseaduse kui ka terve mõistusega. Mitmetel viimastel valimistel pole e-hääletus tõstnud valimistest osavõtu aktiivsust, pigem vastupidi. Kas ikka mugavus ja oma kodanikuõiguse teostamine peab olema vaid ühe arvutikliki kaugusel!? Kusjuures selle õiguse realiseerimine toimub täiesti kontrollimatus ja tagasipööramist mitte võimaldavas olukorras.

Kõigest pikemalt ja palju muud huvitavat 13. märtsi Kesknädalas.  www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.