Homme tähistame emakeelepäeva. Päeva, mis sai riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal. Nagu ikka, kirjutame etteütluse, ja hiljem vaatame, kui hästi oskasime emakeeles öeldut kirja panna.
Meid, etteütluse kirjutajaid, on kaks kolmandikku vabariigi elanikkonnast. Ligi üks kolmandik on teise keele kasutajaid ja nende hulgas on kaduvväike osa, kes samuti meie etteütlusega liituvad.
Meil on hiljuti ekraniseeritud osa Vargamäest, enne seda imearmas, kuid pisut nukker „November”.
Vene keele kasutajail on Puškin, Lermontov, Dostojevski ja palju teisi klassikuid.
Vene keele etteütlus tuleb täpselt kuu aja pärast ja loetakse ette Tallinnas. Teksti autoriks on kirjanik ja kirjandusteadlane Pavel Basinski, kes esines Tallinnas rahvusvahelises klubis “Impressum” loenguga “Millist elu tahtsid vene kirjanduse klassikud?”.
See üritus kutsus esile paljude poliitikute pahameeletormi.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) kirjutas Facebookis, et uudis sellest, et Tallinn on sel aastal ülemaailmse vene keele etteütluse “Totalnõi diktant” korraldajamaa, pole põhjust rõõmustamiseks.
„See pole uudis, mille üle rõõmustada, ja pole üldse mitte nii süütu kui klassikalise vene keele puhtusega tegelemine võiks olla,” lisas poliitik.
Temale oponeeris Mihhail Kõlvart: „Ürituse 15-aastase ajaloo jooksul on etteütluse tekstide autoriteks olnud populaarsed kirjanikud, luuletajad, dramaturgid, filosoofid ja kirjandusteadlased. Nende seas on kindlasti inimesi, kes jagavad erinevaid isiklikke ja poliitilisi vaateid, alates laiemalt toetatavate ja lõpetades opositsiooniliste vaadetega. Piisaks nimetada Boriss Strugatskit, Dina Rubinat ja Dmitri Bõkovit, kes on tuntud oma kriitiliste väljaütlemiste poolest. Kõiki autoreid ühendab vaid kuulsus ja professionaalne vene keele oskus. Siinkohal peab aktsiooni Totalnõi Diktant korraldajaid tunnustama selle eest, et nad suutsid aastate vältel säilitada mitte sõnades, vaid tegudes laitmatut apoliitilisust.”
Siin võiks mainida seda, et ka teised riigid tegelevad oma keele ja kultuuri populariseerimisega üle maailma: Goethe Instituut, Prantsuse Instituut, Briti Nõukogu. Kõik need organisatsioonid tegelevad keele õpetamise, seminaride korraldamise, konkursside läbiviimisega ja kõiki neid toetatakse nende enda riigi tasandil.
Oma emakeelepäeval on viisakas austada ka kolmandiku meie kaasmaalaste keelt ja mitte halvustada neid nende keele säilitamisel.
end kokku ja katsuge vähemalt homme rääkida eesti omasõnadega. Ülejäänud 364 päeva võite taas võõrsolki pilduda.
Eelistada tuleb negatiivseid jutte Venemaa ja venelaste kohta, samuti kodustatud venelastest propagandistide nupukesi ome endise kodumaa mustamiseks, kiita tuleb USA uusi sanktsioone ja nende vägede võõraste alade annekteerimist Süürias, seadusliku valitsuse kukutamist Venetsueelas jne. Siseriiklikult tuleb kiita ja ülistada reformierakonda ning KaKa -t ja SiKa -t. Kogu lugu
„Eesti riik ei peaks ehitama oma elu sellistele alustele,“ et töökäte puudust tuleks leevendada välismaal elavate ja töötavate eestlaste koju toomisega.
Erakond austab lisaks emakeelele ka suurt vene keelt. Seega on ka vähemus igati austatud!
Kahjuks ei ole siiani teised erakonnad seda mõistnud.
Kuulake, millist loba ajab Kaja Kalllas!
Nüüd on piss püksis, et keegi teda ei armasta poliitiliselt.
Keskerakond kasvatab ka ekrest korralikud inimesed.
Küll näete!
Selge ja lihtne, naabreid austav kirjatükk!
Ilma vene keeleta poleks ka meie Estljanskaja Gubernjat olnud, kust me välja kasvasime.
Rahvus ja poliitika- need on kaks eri asja. Tihti unustatakse see ära.
Nüüd oleks aeg ka Venemaaga hakata normaalselt asju ajama.
Näe Soome ja Saksamaa oskavad!
Vaid tänutähena sulle suur Liitriik, et jätsid meile alles meie emakeele.
Meid ei risustanud russitsismid. Nüüd saame rahuliselt üle minna inglise keele peale ja asuda kultuursete rahvaste keskele.
Et keel veel üldse alles on.
Riigitelevisioon tähistas juba varahommikul Emakeelepäeva neise peapesuga.
Pool tundi kasiti ekraanil pead ja tehti selgeks, milliseid šampoone on soovitav kasutada.
Reklaam missugune!
Nüüd on nutt lahti!
Eestlastel oma keel ja meel!
Telkus ja raadios on keelesandid ametis!
Jube neid kuulata ja jube neid ka meelde jätta.