Andres Laiapea, ALDE Partei liige
21. märtsil annab Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest (ALDE Partei), kuhu kuuluvad ka Eesti Keskerakond ja Eesti Reformierakond, Brüsselis ametlikult avapaugu eurovalimiste valimiskampaaniale, mille keskseks teemaks on sel korral vastuseis rahvuspopulismile.
Eelmisel nädalal saatis tuntud Belgia poliitik Guy Verhofstadt, kes juhib praegu ALDE fraktsiooni Euroopa Parlamendis, peaminister Jüri Ratasele e-kirja, milles kutsus teda üles mitte looma koalitsiooni Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE).
Verhofstadt märkis, et “selline koostöö oleks kahjulik Eesti ühiskonnale ja Eesti geopoliitilisele positsioonile ning põhjustaks ühtlasi korvamatut kahju meie suurepärasele koostööle liberaalses perekonnas”.
“Ma arvan, et Brüssel ei peaks nüüd ette kirjutama Eestile, et missugune on meie uus koalitsioon,” vastas Keskerakonna esimees seda ERR-ile kommenteerides. Tema on olnud enese väitel ühenduses mitme ALDE peaministriga, kes on öelnud toetavaid sõnu.
Mina ei ole olnud ühenduses ühegi ALDE peaministriga, kuid võin öelda, et ALDE Partei individuaalsete liikmete hulgas on Eesti Keskerakonna plaan tekitanud üksnes hämmastust, pettumust ja viha. Kaugemalt vaadates on lihtsalt võimatu mõista, miks Ratas eelistab samuti ALDE ridadesse kuuluvale Reformierakonnale koalitsiooni EKRE-ga.
“Eelseisvatel Euroopa valimistel oleme meie vastujõuks populismile ning alternatiiviks vasakpoolsetele ja konservatiivsetele gruppidele,” kinnitati alles veebruaris Helsingis toimunud ALDE peaministrite kohtumisel tehtud ühisavalduses, millele kirjutas teiste hulgas alla ka Jüri Ratas.
Kui Eestis sünnib nüüd Keskerakonna juhtimisel koalitsioon, kuhu on kaasatud ka EKRE, läheb see otseselt vastuollu ALDE peamise kampaaniasõnumiga.
Verhofstadti kirjaga seoses käis Eestist juba üle väike hüsteeriahoog. Verhofstadtiga oli Eestis toimuvast rääkinud hoopis Yana Toom (Keskerakond), kelle käest Verhofstadt küsis, kas ta peaks Ratasele helistama.
Helistamise asemel ta kirjutas ja see kiri lekitati ajakirjandusse. See oli tingitud sellest, et ajakirjanikud hakkasid Brüsselis küsima Verhofstadti kommentaari Keskerakonna plaanile EKRE-ga koalitsioon teha. Verhofstadt otsustas seda ALDE jaoks ebameeldivat teemat meediaväljaannetele esialgu otseselt mitte kommenteerida, andes oma vastuse diplomaatilisemal kujul.
Probleem on nüüd selles, et kui kõnealune koalitsioon sünnib, tuleb tal Brüsselis lõpuks aga ikkagi seda puudutavatele küsimustele vastama hakata. Lõputult lihtsalt ei õnnestu pead liiva alla peita. Ja mitte üksnes temal Brüsselis. Eurovalimiste lähenedes hakkavad ajakirjanikud ALDE Partei liikmeserakondade esindajatelt Eestis toimuva kohta küsima kindlasti teisteski Euroopa Liidu liikmesriikides.
Analoogiat teiste riikidega ei ole
Mõned erakond Isamaa juhtivkujud on viidanud Verhofstadti kirja kommenteerides sellele, et tema enda kodupartei valitses Belgiat alles hiljuti koalitsioonis flaami rahvuslaste erakonnaga Uus-Flaami Allianss (UFA). See võrdlus näitab täielikku välispoliitilist võhiklikkust. EKRE analoog Belgia poliitilisel maastikul on Vlaams Belang, mitte UFA. Seda viimast ei ole kunagi peetud “paremäärmuslikuks”.
Eelmiste eurovalimiste järel kaalus UFA, mis pooldab Flandria iseseisvumist ning esindab avatud rahvuslust, isegi liitumist ALDE fraktsiooniga. Lõpuks otsustati minna Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsiooni, kuid paljudes küsimustes on see erakond liberaalsem kui nüüd EKRE kiiluvees liikuv Isamaa.
Selle fraktsiooni taga seisab eurorealiste ühendav Konservatiivide ja Reformistide Liit Euroopas, millega EKRE vahepeal suhteid arendada üritas. EKRE-st selle organisatsiooni liiget ei saanud.
Küll aga võeti EKRE noorteühendus Sinine Äratus sellega seotud noorteühenduste liitu Euroopa Noored Konservatiivid. Poole aasta pärast visati nad sealt välja, sest Sinise Äratuse rõhutatult etnonatsionalistlik suund läks vastuollu organisatsiooni alusväärtustega.
EKRE samastamine Põlissoomlastega on samuti kohatu, sest Timo Soini juhtimisel ei olnud nad kunagi nii radikaalsed nagu EKRE täna. Pealegi on EKRE juhid öelnud selgelt välja, et nemad „soinistuma“ ei hakka.
ALDE Partei liikmeserakonnad teevad mõnel pool võimu nimel koostööd küll üsna äärmuslike jõududega (parim näide on praegu Andaluusias). Kuid mitte kunagi ei ole mindud sellisele koostööle olukorras, kus saanuks teha parlamendis enamust omava koalitsiooni koos mõne teise ALDE Partei liikmeserakonnaga. Eestis praegu toimuv on selles osas pretsedenditu.
Keskerakond peab tegema valiku
Seda muljet, mis väljapoole jääb, on ilmselt võimatu muuta. Teistes riikides elavad inimesed ei hakka ju süvenema Eesti sisepoliitika nüanssidesse. Üritades asjast täpsemat pilti saada, leiavad nad guugeldades mõne Martin Helme ingliskeelse intervjuu või Ruuben Kaalepi esinemise. Võrreldes neid Kaja Kallasest rääkivate artiklitega, jookseb neil Keskerakonna valikut analüüsides juhe kokku.
Homme antakse valimiskampaania avapauk. Brüsselis toimub sellega seoses ka ALDE Partei nõukogu koosolek.
Mis saab Euroopa Liidust?
Märtsi alguses korraga kuuele suurele Euroopa ajalehele antud intervjuus märkis Verhofstadt, et pärast eurovalimisi on liberaalsetel, tsentristlikel jõududel viimane võimalus võita Euroopa Liidu päästmiseks tagasi pinda rahvuspopulistidelt.
“Miski ei ole igavene. Mitte miski. Kõik poliitilised institutsioonid ei ole igavesed. Reformide teostamine on meie kohustus,” selgitas Verhofstadt. “Ning kui me ebaõnnestume, siis see tragöödia, see õudusunenägu saab reaalsuseks.”
ALDE Partei väitel on see valik meie kõigi kätes. Valida saab 26. mail.
Ma isiklikult arvan , et KE peaks ALDE-st lahkuma.Siis oleks kõik korras ja keegi KE-l ei ole vaba turu idee: laissez–faire (eesti keeles “lase minna” või “lase olla”, “ära sega ja küll ta läheb”) doktriini pooldajate ning sotsiaaldarwinistidega (“aita ennast ise ja siis aitab sind ka Jumal”) mitte midagi ühist. Siis ei pea kellegi juhe ALDE-s kokku minema, keegi ei peaks hüsteeritsema ning kõik oleks tip-top loogiline. Tegelt ka.
oleks Andrese asemel häbi, kui peaksin olema sellises jotade ja pedede kambas nagu need ajuvabad ja eluvõõrad tegelinskid.
neetud soperdisele nimega Euroopa liit tuleb VESI PEALE TÕMMATA!
tõesti näha ja lugeda, et Verhovnõj Štatt on Andresele andnud käsu ka Estlandis kord majja lüüa. Päevalehes juba Andres kuulutab, et see kuradi EKRE ajab kõik venkad Kanadasse ja siis on häda käes. Kes ja kui palju talle selle eest maksis, ma muidugi ei tea, kuid selgelt on aimatav side kremli Raimondi ja Brüsseli kerstiga. Kui ikka ülemus käsib, siis tuleb käsk täita.
Eile saime siis lugeda ka sellest kuidas Kaja Kallas ALDE -sse kuuluvate erakonnajuhtide kokkusaamisel kurtis et Eestis üks teine liberaalne erakond peab läbirääkimisi paremäärmuslastega. Samal ajal ETV-s üks teine reformierakonna europarlamendi liige pareeris süüdistusi nagu puuduks neil vähemgi side kõige toimuvaga. Minul on siin üks ja ainus seisukoht, kõrgemalt poolt ei saa ega tohi tulla soovitusi, ettekirjutusi. See on otsene teise riigi siseasjadesse sekkumine. Me peaks eelkõige lähtuma oma riigi huvidest, mitte niivõrd juhinduma sealt kõrgemalt tulnud suunitlustest. See riik siin ei kuku kokku kui meil on ka natuke konservatiivsem Valitsus. Ainult kas konservandid ise ka aduvad, et valitseda on võimalik siiski tasakaalukalt. J.Ligi juba õhutab FB-s tänavatele tulema, koalitsioonilepet pole veel olemaski, aga see ülbik, kes peab ennast “maailma parimaks rahandusministriks”, õhutab mässu.