Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder
Eesti uue tipphaigla rajamise suunas on Tallinn ja riik astunud mitmeid suuri samme. Esimesena tuleb haigla meditsiinilinnakusse Lasnamäe tervisekeskus, mis planeeritakse valmis saada juba 2021. aastaks.
Tallinna Haigla projekti elluviimise nimel on linn teinud tööd juba mitu aastat ning täna võib öelda, et liigume jõudsalt selles suunas, et 2025/2026. aastal avaks patsientidele uksed uus Eesti tipphaigla. See on väga oluline, sest uus haigla võimaldab senistest 40–60 aasta vanuste ja amortiseerunud haiglahoonete kasutamisest loobumist ning nüüdisaegse ravitöö jätkamist ka järgmise 50 aasta vältel.
Hiljuti allkirjastasid linn ja riik koostööleppe Tallinna Haigla asutamise ettevalmistamiseks. Selle raames muu hulgas käivitati töörühm, kelle ülesanne on tööjaotus, tegevus- ja ajakava, juriidiline koostöövorm ning finantseerimisplaan hiljemalt 2020. aasta 1. märtsiks.
Samuti on riik kinnitanud Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendid, mille kohaselt koondub uude haiglasse ligikaudu 25 protsenti Eesti eriarstiabist ning seal hakatakse pakkuma teenuseid kõikidel erialadel, mida praegu osutatakse Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaiglas.
See on kahtlemata väga hea näide edukast koostööst riigi ja pealinna vahel. Arvestades ka tõsiasja, et Tallinna Haigla vajab kaasajanõuetele vastava tervishoiuteenuse osutamiseks mahukaid investeeringuid, mida on otstarbekas realiseerida just riigi ja linna koostöös.
Uus meditsiinilinnak loob võimalused esmadiagnostika kiireks teostamiseks ning võimaldab vajadusel suunata inimese sujuvalt kõrgema raviastme eriarsti juurde. Patsiendi jaoks lihtsustub juurdepääs arstiabile ning ta ei pea ravi käigus enam erinevate hajali paiknevate raviasutuste vahel ringlema.
Oluline on täheldada, et Tallinna Haigla ei teeninda ainult pealinna elanikke ning nüüdisaegsete lahenduste kasutamisega on kindel, et uus haigla suudab tõsta meditsiiniteenuste kvaliteeti vähemalt terves Põhja-Eestis. Eelkõige loeb aga tegelikult haigla sisu ning see saab olema uues haiglas väga tugev – ühekohalised palatid, nüüdisaegsed raviruumid, ohutus ja efektiivsus, kiire diagnostika, tõhusad arstivisiidid ja lühem ravikestvus – need on vaid mõned märksõnad, mis uut haiglat iseloomustavad.
Samuti toetab raviprotsessi haigla ruumiline lahendus, sest nüüdisaegsed osakonnad on funktsionaalse planeeringuga. Kuna seadmete ja töökohtade optimaalne paigutus võrdub „vähema jalavaevaga“, jääb meeldiv mälestus nii patsiendile kui ka kena korduvkogemus kliinilisele personalile.
Samuti oleme praegu edukalt liikumas Tallinna Haigla detailplaneeringu vastuvõtmisega ning alustamas ka juba meditsiinitehnoloogia projekti koostamisega. Lisaks eelnevale peaks sel aastal valmima ka Lasnamäe tervisekeskuse eskiisprojekt.
Tervisekeskused on kahtlemata end juba igati õigustanud ning mul on hea meel, et üle Eesti peaks neid kerkima lähiaastatel veel kümneid. Tervisekeskuste võlu peitub pere- ja eriarstide ning toetavate spetsialistide tihedas koostöös ja tervishoiuteenuste valikus.
Äsja täitus Tallinnas Mustamäe tervisekeskusel esimene tööaasta ning patsientide tagasiside on olnud väga positiivne. Aasta jooksul tegid seal eriarstid ligikaudu 25 000 vastuvõttu, millele lisandusid veel hambaravikliiniku, naistekliiniku ja psühhiaatriakeskuse vastuvõtud. Igati oluline on ka see, et riik aitab ja toetab uute tervisekeskuste rajamist, sest kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine ja arstiabi kättesaadavuse parandamine on igas piirkonnas oluline.
Praegu on Tallinnal käimas kolmes linnaosas tervisekeskuse ettevalmistus- ja projekteerimistööd. Nendeks on uued tervisekeskused Põhja-Tallinnasse, Kesklinna ja Lasnamäele. Nimetatud projektid peaksid plaanide kohaselt valmima kõik 2021. aasta lõpuks. Kindlasti on oluline, et saaksime lähitulevikus esmatasandi arstiabi muuta inimestele kättesaadavamaks ning pikendada perearstide vastuvõtuaegu ka õhtuti ja nädalavahetustel.