Tänasel istungil kinnitas valitsus kutseharidusstandardi muudatused, millega toetatakse noori erialavalikute tegemisel ning mis toovad suuremat paindlikkust kooli lõpetamise tingimustesse. Samuti eristatakse senisest täpsemalt täienduskoolitus ja tasemeõpe.
„Tänane otsus on oluline nendele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kutseõppeasutuses praktilisi oskusi pakkuvatel erialadel, kuid ei suuda teha õiget valikut. Oleme andnud koolidele võimaluse luua kutsevalikuõpe, mis lubab ametikooli tulnud noorel teha tutvust erinevate erialadega ning selle põhjal otsustada, mida edasi õppida. See aitab noortel teha teadlikke valikuid ja vähendada haridustee katkestamise tõenäosust,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
„Samuti muutsime kutseõppeasutuse lõpetamise tingimusi. Neil, kel kooli lõpetamiseks vajalik kutseeksam mingil põhjusel ei õnnestu, avaneb edaspidi võimalus sooritada erialane lõpueksam koolis. Näiteks nii on see olnud seni kutsekeskhariduse õppekavadel – nüüd laieneb see võimalus kõigile,“ rõhutas minister Mailis Reps.
Tasemeõppe ja täienduskoolituse selgemaks eristamiseks kutseõppes muudetakse tasemeõppe mahtu. Erialasid, mida seni oli võimalik tasemeõppes õppida kolme kuuga näiteks põllumajandustöötaja või küünetehnik, saab edaspidi sama ajaga omandada täienduskoolituse kaudu. Tasemeõppe õppekavadel on vaja piisavalt aega võtmepädevuste omandamiseks ja praktika läbimiseks, mistõttu õppekavade miinimummahuks saab kuus kuud. See muudatus ei puuduta kutsekeskharidusõpet, kus õpe toimub jätkuvalt üldjuhul kolm aastat.
Kutseharidusstandardi eesmärgiks on muuta kutseõppe korraldust paindlikumaks ning õppesisu asjakohasemaks ning pakkuda õpilastele individuaalsemat lähenemist. Uue standardi kehtestamine on seotud 2018. aasta detsembris vastuvõetud kutseõppeasutuste seaduse muutmisega.