Pildil on aastaid tagasi Euroopa Liidu toel ehitatud Koidula piirijaam, kus pidi peale hakkama aktiivne kaubavahetus naaberriigi Venemaaga.
70 miljonit eurot maksma läinud Koidula jaamas on kümme paari rööpaid, neist üheksa on mõeldud kaubarongidele ning üks reisirongidele. Kokku on piirialal rongidele 38 pöörangut. Koidula projekti käigus rajati 25,6 kilomeetrit raudteed, 6,3 kilomeetrit maanteed ja kuus silda, millest kolm on suuremad ja kolm väiksemad. Eesti kagupiiril asuva Koidula raudtee-piirijaama arendusala suurus on ligi 100 hektarit.
2011. aasta keskpaigaks ehitati seoses Koidula piiripunkti ja seal asuva Koidula raudteejaama renoveerimisega Piusa lähedal kokku Valga poolt tulev Valga–Petseri raudteelõik ja Tartu poolt tulev Tartu–Petseri raudteelõik, mistõttu sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas Tartu–Valga–Koidula–Tartu.
Raudtee-piirijaama põhiülesandeks oli Venemaaga peetava kaubavahetuse korraldamine. Selleks otstarbeks on jaamas röntgen, mis jooksvalt valgustab läbi kõigi kaubarongide sisemuse. Varem toimus see protseduur vaid Tartus.
Eesti–Vene piirijaama avamisele sõitis 3. septembril 2011 Balti jaamast lausa erirong, kus teiste seas oli reisijana ka Vene Föderatsiooni suursaadik Juri Merzljakov. Tartus astusid rongi peale president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, peaminister Andrus Ansip ja majandusminister Juhan Parts.
Nüüdseks on avamislilled närtsinud, joodud šampus ununenud ja piirijaamas valitseb surmavaikus. Piusa liivamäed said maha võetud, miljonid sinna sisse maetud.
Koidula raudtee-piiripunktis haigutab tühjus, vaid harva kostab üksik vedurivile, ja seegi vaid reisirongi oma.
Kohalikele oli algusest saati selge, et seda Koidula piirijaama pole kellelegi vaja ja et nad kuulevad vaid teispool piiri oleva Petseri kloostri kellade mängu.
Sellised asjad juhtuvad ikka, kui suur ülekontinendiline bürokraatiaaparaat töötab. Nendele inimestele, kes veel Vene aja lollusi mäletavad, pole taolised asjad nagu Saaremaa süvasadam ja Koidula piiripunkt mingid üllatused. Oli ju teada, et Eesti ja Venemaa vahel enam kaupu ei vahetata ehk naftarongid pandi juba 2007. aastal seisma, aga ehitus muudkui jätkus. Kui Venemaaga suhted ei taastu ja kaubad liikuma ei pääse, ootab Koidula jaama sama saatus, mis juhtus Tallinna–Haapsalu raudteega. Kutsutakse töötud külamehed Kagu-Eestist kokku rööpaid üles kiskuma ja ka muud rauakolu kokku korjama. Ning seda kõike Kuusakoski’sse vedama.
Lembe Hendla
Viimasel ajal täidab ajalehtede esikülgi Sõnajalgade skisma Eesti riigiga. Probleemiks, millest rääkida ei taheta, on Eesti elektrivõrkude lahtiühendamine Venemaast, JULGEOLEKUKAALUTLUSTEL, nagu ikka! Ilma Venemaa ühenduseta ei saa Eestis ühtegi vähegi arvestatavat tuuleparki käiku lasta, sest sagedus läheb paigast ära. Meie võrgusagedust hoiavad tänaseni paigas Volga hüdroelektrijaamad. eesti võiks ka täna oma liinid Venemaast lahti ühendada aga ilma tuuleparkideta. Lääne-Euroopaga piisavad ühendusliinid puuduvad ja liinide ehitusele tuleb meie maksumaksjal taskust välja nõiduda 560 miljonit. Õnnetuseks ei ole Poola nõus liinide pärast sadu hektareid metsa maha võtma. Aga pole ullu! Liinide alumiiniumi viime ikka Kuusakoskisse ja üle meie riigi vuhisev tuuleenergia las lendab veel aastaid tuulde.
tuulepargiga on asi selge – Jurka ei taha selle omandamisest loobuda. Toob ju EE talle sisse kindlat tulu ning selle on Jurka ette sisse arvestanud ka eelarvetesse. Maksab küll altkäemaksu EE sahkerdajatele mitu omaenese palka, kuid võim on tähtsam. Nüüd ongi asi nii, et Jurka saatis politsei Sõnajalgade kallale, et poisid minema peksta ja siis oma EE tuulikud asemele sokutada. Muidugi ei saanud seda saagat alustada Jurka, kuid eelneva 2 aastaga tehti talle kui võhikule selgeks, et kasulikum on hoida elekter oma käes kui anda mingitele erategijatele. Sõnajalad aga just need viimased on. Seega on asi ikkagi Jurka ja ta võltsvalitsuse taga. Jurkale kui lollpeale võib aga iga ametimees mida tahes ette sokutada, et riigi julgeolek ja sõltumatus jmt paska, ning Jurka usub, sest ta ise ju asjast midagi ei mõika. Jurka pole ju eluski näinud radareid, kuidas need töötavad ja kuidas selle kuvaril on näha liikuvaid ja liikumatuid esemeid, kuidas nooled näitavad suunda, juurde tuleb kiirus ja kõrgus. Ning et nagnii et võta see radar neid lennukeid, millel on radarivastane kaitse peal. Jurkale piisab aga rääkida muinasjuttu transponderitest ja Jurka usub. Ja mis tal üle jääb kui mõistust pole.
juba siis, et see raudteelõik (Koidula-Valga) tuleb üldse üles võtta! Et ei tekiks kellelgi kihku lollide mõtete heietamiseks, et tekib mingi kaubavoog just sealtkaudu. Praegu läheb selle mõttetu lõigu ülalpidamine meile aastas miljoneid maksma, ei arvesta siia lollilt loodetud saamata tulu.
Just praegu oleks Jurkal, Heliril ja Mardil võtta mutrivõti, kang ja labidas kätte ning sümboolselt koos sõita Koidulasse ning hakata seda lollust üles võtma. Siis panna see raudteelõik vabamüüki ja ostjad teevad seal puhta töö rutemini kui Haapsalu lõigul. Koos rööbaste ülesvõtmisega peab kaasnema ka kohustus see tamm ühtlaseks siluda ja anda põllumajandulikku kasutusse. Mingit supermaanteed igasuguste mitmekorruseliste konnaülekäikudega pole sealkandis vaja, rahvast jääb üha vähemaks. Isegi vietnamlased ei leia enam suunda Tallinna poole üles, rääkimata seeneleläinud kohvritest.
Ometi lehest teil ka midagi asjalist lugeda.
Hea, et ka siiapoole Lõunasse vaatate.
Pole vaja raha raisata. Siin ka selgelt see näha.
Tühjus on kogu Lõuna-Eestis!
Pealinnast kaugemale aeg uuel valitsusel vaadata.
Setud teevd muidu uuesti Kunngariigi ja hakkavad ise võimu kandama.
Hoidku Jummal selle eest!
Tehti suur kaevandus ja põõramised ja midagi pole parem saanud. Ainult söömakoht kadus kõrvale.
Pole enam ruumi sellele Suursadamale.
Laevad sõeluvad hommikust õhtuni samas tühjuses, mis teil seal Setumaal.
Kas ka Piusa liiv on ärastatud?
Tühjuses ja vaikuses elab üks vana ja vaba rahvakild-Setod.
Ainult süvariigil on nii pirtsakas president.
Ei ole viisakust uue ministri vastu.
Kuidas ikka Ekre sai üldse võimule?
Nüüd maksab kätte ja ilrvitab oma lapsiku oskusega.
Sõitis ja rattad kautas ää.
Laste laul veel jäi kaigumaaa.
Ei hakka keegi Kagu-Eestit arendama.
Lihtsalt kauge kant Tallinnale.
peaks iseseisvuma ja sellest totakast liidust välja astuma. Esialgu saaks Andorra või San Marino seisundi, edaspidi juba sõltuvalt EL-i lollustest võib ka piiri kinni panna. Elujärg oleks algul kehvakesem, kuid kuna ise toidaks end, siis oleks ka välisvõlg kodaniku kohta väike ning toodete väljaveoga saadaks jalad alla. Mida Võromaa kindlasti ei saa, on rasketööstus. Ei pea silmas kokkupanekutehaseid, kuid ega needki saa suured olla. Igatahes tuleks koostööd teha teaduse arendamisel Tartu ja Riia ülikooliga. Koolides õpitaks võro keelt esmakeelena, teise keelena inglissit, siis latviešut, vaja oleks ka eesti keelt ja vene keelt. Kui praegu on Koidula-Valga raudteelõik surmasuus, siis iseseisval Võromaal saaks seda kasutada läbiveoraudteena Pskov-Riiga vahel. Sest iseseisev Võromaa ei kordaks eestlaste vigu ega teeniks Brüsselit, Washingtoni ega Mossadi, vaid otsustaks suhete üle ise.