Aprilli lõpuks tuli hävitada Riigikogu valimiste paberhääled ja elektrooniliste häältega andmekandjad. Aeglased ja kallid e-valimised tulevad uuesti juba 16. mail – siis selguvad Euroopa Parlamenti pääsejad.
Seaduse järgi tuleb hääled hävitada 30 päeva pärast valimistulemuse väljakuulutamist, mis toimus 29. märtsil. Kuigi valimiste läbiviimise kohta saab esitada kaebuse, siis praktikas jätab valimiskomisjon selle läbi vaatamata või rahuldamata ja Riigikohus nõustub sellega. Nii läks rohkem kui tosina kaebusega, millest enamik olid seotud just elektroonilise hääletamisega.
Valimiste läbiviimise protseduurid võivad aastate jooksul märgatavalt muutuda, kuigi seadused ei muutu. Kuni 2011. aasta valimisteni oli iga valija kohta digitaalselt allkirjastatud fail tema tehtud valikuga ning tulemus loeti ja allkirjastati valimispäeval. 2015. aastal oli kasutusele võetud hääle verifitseerimine (vastuvõtmise õigsuse kontroll), häälte logifaile kontrolliti valimispäeva järel ning allkirjastati ametlik valimistulemus.
2019. aasta valimistel oli häälte koguja ja hääletamise tegelik korraldaja Riigi Infosüsteemi Amet, sest kasutusele oli võetud muutunud süsteem (e-urn). Hääli loeti erinevate meetoditega nii valimispäeval kui ka sellele järgneval päeval (miksimine).
Muudatus tõi kaasa lisakulusid. 20. veebruari istungil oli rahandusminister Toomas Tõniste taotlusel eraldatud valitsuse reservist Riigi Infosüsteemi Ametile 303 888 eurot e-valimiste infotehnoloogiliste kulude katmiseks. Kuigi kulusid tehti valitsuse reservfondist, määrab kokkuvõttes tehnoloogia edukuse ikkagi hind, ja siin on eelis paberil.
Alates 2017. aasta kohalikest valimistest ei tegele valimiskomisjon ega riigi valimisteenistus elektroonilise hääletuse läbiviimisega rohkem kui lepingute sõlmimise ja kokkulugemise juures viibimisega. Võrreldes 2011. aastaga saadakse ametlik tulemus valimispäeva õhtu asemel 2 päevaga ning kandidaatide häälte võrdlemise asemel toimub faili allkirja võrdlemine. Ametliku selgituse kohaselt on „valimispäeva õhtul kindlaks tehtud hääletamistulemused varustatud krüptograafilise allkirjaga, mis tekib häälte avamise ja lugemise käigus” ning seda allkirja võrreldakse esmaspäeval saadud miksitud häälte lugemise tulemuse allkirjaga. Elektrooniline hääletus on järjest aeglasem ja raskemini jälgitav protsess, mille vigade korral ei saa korduslugemist teha.
Soome valis parlamenti 14. aprillil ainult paberist sedelitega ja juba 23. aprillil toimus Eduskunna esimene istung. Eestis kulus 30 päeva. Kuigi Soomel on Nokia, siis ametlik reklaam kutsus inimesi hääletama argumendiga, et neil ei ole valimismasinaid ega internetis valimist, vaid on maailma parimad valimised. Valimistulemus oli selge südaööks.
Internetis valimist ei ole teised riigid kasutusele võtnud ning Eesti kogemus valimistulemuse aeglase ja keerulise selgumisega seda ka ei soodusta.
Virgo Kruve
e-valimiste juures on kõige hämmastavam nende valitsusasutuste hulk, kes blokeerivad igasuguse kriitika.Siia loetellu võiks kuuluda:
Riigikohtu Põhiseaduse Järelvalve komisjon
Riigikohus
Õiguskantsler ei märka midagi
Peavoolumeedia ei märka midagi
Igasugused valimiskomisjonid on kriitika suhtes nagu pimedusega löödud
..jne. jne.. jne…..
Kes ja millisest asutusest koordineeritakse sellist tegevust ? Kui meil juhiks riiki “Süvariik”, oleks asi arusaadav. Aga “Süvariiki” meil ju ei ole! Järelikult on tegemist üleloomulike jõududega ja appi tuleb kutsuda sensitiivid!
E-valimiste tööpõld on lai, väga lai… kui nii edasi, siis võivad e-valimised juba tõsiselt konkurentsi pakkuda kunagiste „hääletamistega“ – 99,99% hääletajaid andis hääle oma kalli isa ja õpetaja Jossif Vissarionovitši poolt…
mingit mõtet jahuda, kui sellest midagi ei muutu. Vaja on viia põhiseadusse õiend, et igasugune valimine mis tahes riigiametisse on AVALIK. Siis saab igaüks näha, kuhu tema või kellegi teise hääl või hääled lähevad. Ja üski konn ei krooksuks. Veebi jäävad jäljed ja iga kell on ka valekaebuse korral võimalik seda jälge avalikustada ning valekaevupunnile nii ränk trahv kaela panna, et ta elus enam mitte kunagi ei julge kellegi peale kaevata.
Kallid ja läbipaistmatud e-valimised tuleb lõpetada. Kus on see julge valitsus, kes lõpuks tuleb sellega toime. Kuna häkkimine on seadusega keelatud, siis tegelikult oli küllaltki neid ebaseaduslikke sisenemisi logidesse. Saadi väga huvitavaid tulemusi. Kui tavahääletajad hääletasid harilikult päevasel ajal, kas töö juures või kodus ja seda sai ka jälgida, sest harilikult tulid need ühekaupa, kus oli märgitud hääletaja ID-kood, hääletusaeg, kelle poolt. Mida aga vaatleja ei näinud, see oli IP aadress, s.t. kus arvutist hääletati. Kas see oli teadlikult ära jäetud, või ei? Probleemid tekkisid öösiti, kus hääletati lausa grupiviisiliselt ja andes ühele isikule 9000, 13000 häält. Üks 104 aastane naissoost isik olevat öösel lausa 35 sekundiga hääletanud. Täheldati, et viimasel e-hääletamise öösel kella 3-4 ajal anti 4000 häält U.Paedile , kusjuures kõik olid lausa väga eakad ja käbedad valijad, ilma, et oleks näinud, kus IP aadressilt see tuli. Järelikult need inimesed olid oma andmetega pandud kõik pulga peale ja see arvuti siis ketras neid nimesid tund aega öisel ajal. See oli küll lausa ime, kuidas aastates 80-104 inimesed tõusid kõik kell 3 öösel ja hakkasid kibekähku hääletama Urmas Paedi poolt. Imesid juhtub tõesti ainult Eestimaal.