XXI sajandi kahekümnendad saavad kogu maailmas murranguliseks ajaks elektri ja üldse kogu energiatootmise vallas. Päev-päevalt päikesepaneelide efektiivsus suureneb ja nende hind langeb. Kogu maailmas teatatakse uute võimsate päikeseparkide käikulaskmisest. Isegi naftariikides, kus nafta on odavam kui vesi, ehitatakse massiliselt päikeseparke. Nafta tuleb ju rahaks teha!
Ka tuulegeneraatorite areng on viimastel aastatel olnud ülikiire. Langenud on nende hind ja kasvanud nende tootlikkus. Tuulegeneraatori tootlikkuse määrab tema kõrgus ja labade pikkus. Madalate ja lühikeste labadega generaatorite paigaldamine on sisuliselt kuritegu ning energiatootmiseks sobivate piirkondade lagastamine paljudeks aastakümneteks.
Eesti energiatootmine on juba pikemat aega patiseisus ja ilmselt jääb sellesse edaspidigi. Ajal, mil kogu maailm tunneb paanilist hirmu kliimasoojenemise ees, lõpetatakse meie põlevkivienergeetikat käsukorras kiiremini, kui seda täna arvatagi oskame. Päikeseelektri tootmine jääb meie piirkonnas veel pikemaks ajaks marginaalseks. Ega meil suurte päikeseparkide paigaldamiseks vabu pindu liialt ei ole ning üle tuleb elada ka neli külma ja pimedat talvekuud.
Julgeolekukaalutlustel pole Eestis võimalik praegu ega tulevikus paigaldada tuulegeneraatoreid ei maale ega rannikumerre. Jääbki üle osta elekter sisse Euroopast – äkki neil jääb üle!? Või siis toota elektrit sisseostetavast maagaasist? Kust aga osta maagaasi? Julgeolekukaalutlustel gaasi Venemaalt osta ei tohi, sest see riik kulutab teenitud raha relvastumisele. Jääbki üle elektritootmine üle viia USA LNG-gaasile, mida õnneks on maailmaturul rohkem kui ära tarbida suudetakse. Terminaalid on juba olemas. Lisaks tuleb gaaskütusele üle viia ka kogu veondus.
Kuido Säde