15 parimat Euroopa-aastat
Eesti tähistab 15 aasta möödumist ühinemisest Euroopa Liiduga mais 2004. Sel puhul on kuni Euroopa päevani 9. mail valitsuse Stenbocki majale kuvatud Euroopa Liidu lipp. Peaminister Jüri Ratas rõhutas Eesti Euroopa Liitu astumise 15. tähtpäeval, et need üheskoos Euroopas oldud aastad on seniajani meie parimad. Ratase sõnul täitus Euroopa Liidu liikmeks saamisega 2004. aasta 1. mail Eesti üks suurimaid soove ja eesmärke. „Iseseisvuse taastamise järgsel olulisel ajal oli Euroopa meie jaoks olemas ning tervitas meid. Sellest sai ka meie rahu, vabaduse ja ühiste väärtuste tee,“ sõnas Ratas. „Pärast Teist Maailmasõda mõistsid toonased põlvkonnad hästi sõja tähendust ning mäletasid selle ääretut õudust. Seepärast ongi just rahu, vabadus ja riikide koostöö Euroopa kõige suurem saavutus,“ märkis peaminister.
Juhtkiri: Kriisivalimised Euroopa Parlamenti
9. mail peetakse Euroopas Euroopa päeva. Seekord teeb selle tähistamise eriliseks see, et kohe seejärel on startimas ka valimised Euroopa Parlamenti – juba 16. maist saab Eestis eelhääletusel või elektrooniliselt teada anda oma valikust. Aga valikutegemine on seekord tehtud keeruliseks. Kuigi Eestist valitakse Euroopa Parlamenti saadikuid juba neljandat korda, on sedapuhku tegemist poliitiliselt eriti väljakutsuva olukorraga nii kogu Euroopas kui ka Eestis. Kõigepealt on Euroopa laias laastus kõvasti lõhestunud. Ning see lõhe ei lähe enam nn vanade Euroopa Liidu liikmesriikide ja uute vahel, kelleks võib pidada juba 15 aastat Euroliidus olnud Eestit ja teisi Balti ja Ida-Euroopa riike, vaid see jookseb riikide ja rahvaste siseselt.
Yana Toom Jõgeval: Haridussüsteem vajab ühtset käsitlust digioskustest
Peagi tuleb ka jõgevamaalastel otsustada, keda volitada Euroopa Liidu parlamenti. Küllap andis selleks selgust kohtumine senise Euroopa Parlamendi saadiku ja Keskerakonna valimisnimekirja esinumbrina uude koosseisu kandideeriva Yana Toomiga. Sisukas mõttevahetus toimus möödunud teisipäeval Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis. „Kuuleme siis, mida Yana Toomil meile tarka öelda on,“ ütles kohtumist avades Jõgeva vallavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Heli Raevald. Yana Toom märkis, et Euroopa parlamenti kandideerimise kampaania kestab teist nädalat, ning meenutas üht emotsionaalset episoodi: „Ühes paigas oli meil vastas naine lillekimbuga, kes ütles, et kõik panevad kasvama sibulat, kuid temal on see köögivili juba mulda pandud.“
Jüri Pino: Mida kolevants meist mõtleb?
Miski traagika või paanika olla lahti. Seejuures üleilmne. Uudised meist levivat kulutulena. Kui muidu võiks hõisata, et me oleme kaardil, meie tuntus lendab taevasse, siis nüüd olla need väga halvad. Ei mingit rõõmustamist selle skaibi või e-riigi üle. Vaid et natsid, sead, ja kõik kohe hukkub. Riigikogus näidatakse kummalisi käemärke ja nimetatakse naisterahvaid igasugu koledate väljenditega. Ausalt, mina seda välja ei mõelnud. Üks ütles, et kui naine on emotsionaalselt üles köetud, tuleks see seisund kanaliseerida demograafiliste probleemide lahendamisse. Kust need igasugused selliseid sõnu küll teavad? Hea veel, et paradigma ja diskursus mängu toomata jäid. Nii et pisikene kahemõtteline naljakene kõlas ära küll; peenema valulävega neiudel punastamiseks põhjust. Paistab, et viimasel ajal on siinmaal pähe võetud, et pisimastki asjast tuleb teha tüli.
Betina Beškina: Haiguste ja hädade ees oleme kõik võrdsed
Vastutada Eesti suurima omavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest on äärmiselt vastutusrikas töö, sest tegemist on valdkonnaga, mis puudutab meid kõiki – haiguse, puude, vanaduse ja häda ees on kõik võrdsed, seda sõltumata soost, veendumustest või staatusest. Tallinn on viimaste aastatega sotsiaalvaldkonda palju panustanud, ent ikka on veel palju teha, et parandada linlaste elukvaliteeti ja nende toimetulekut ühiskonnas. Linnal on kindel arusaam, et senisest enam peaksid tuge saama puuetega inimesed ja omaste hooldajad. Samuti on vaja luua ligipääsetavam ja takistustevabam keskkond ning linnaruum erivajadustega inimestele. Sotsiaalhoolekande valdkonna põhiliseks eesmärgiks on tagada erinevate linnaelanike gruppide sotsiaalne toimetulek.
Balti keti jõudmisest Maailma mäluregistrisse
Jõgeva eakate ühenduse Arukate Akadeemia kokkusaamistel on sageli teemaks Eesti aja- ja kultuurilugu. Hiljuti käis külas ajaloolane Küllo Arjakas, kes on olnud Eesti Vabariigi Ülemnõukogus 1990–1992 ja Riigikogus 1999–2007 ning juhib praegu Tallinna Linnaarhiivi. Ta kõneles 23. augustil 1989 toimunud Balti ketist, mis viis Baltimaad maailmaajaloo-kaardile. Küllo Arjakas pealkirjastas oma loengu „Balti kett 30 – tuntud ja tundmatu“. Ajaloolane kirjeldas selle inimketi organiseerimise ja toimumisega seotud emotsioone, kümnete tuhandete inimeste seismist Eestis, Lätis ja Leedus (toona veel NSVL-i liiduvabariikides) ning selle sündmuse kaudu sõnumi edastamist N Liidu ja Saksamaa vahelisest kuritegelikust Molotovi–Ribbentropi paktist ning Baltimaade vabaduspüüetest.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 8. mai Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.
Balti kett oli muidugi tore, ise seisin ka selles. Küllo Arjakas on ju ajaloolane ja ta peaks hästi ajalugu tundma. Molotov-Ribbentropi pakti nimetavad ajaloolased kasulikuks kokkuleppeks Venemaale, kes püüdis Hitleri sissetungi Venemaale edasi lükata, kuna venelased ei olnud valmis sõdima Saksamaaga. Venemaa lennukite ehitusmaterjal oli alguses vineer ja tankid olid rasked ja kohmakad, mis ei suutnud ümber pöörata.. Venelastel oli teada sakslaste võimas relvastus ja ta teadis, et kui 1939a. oleks Hitler kohe tunginud Venemaale, siis oleks sakslased sõja võitnud. Sakslane aga hakkas kohe pihta Lääne-Euroopast ja 1941aastaks oli venelane juba jõudu kogunud. Sakslaste tungimisega Venemaale, muutus see Molotovi- Ribbentropi pakt automaatselt olematuks. Lõpuks hakkas Baltimaades kehtima Jalta kokkulepe, millele kirjutasid alla USA president Roosevelt, inglaste poolt Churchill ja Venemaa poolt Stalin. Kuna ameeriklased ja inglased hakkasid tõsiselt kartma venelasi, siis nad väga lahkelt pakkusid Stalinile Baltimaid. Sellega said venelased kohe vaba väljapääsu Läänemerele. Ida-Euroopa riigid otseselt ei hakanud kuuluma NSVLiidule, vaid jäid NSVLiidu mõju alla. Nii, et tegelikult see Balti kett oleks tõe huvides olnud suunatud Jalta sobingu vastu. See hilisem jutt, et USA ja Inglismaa ei tunnistanud Balti riikide okupeerimist, oli täielik vale. Nad ju ise jaotasid Euroopa pärast sõda ära. Kuigi peale sõda oli Saksamaa jaotatud mitmeks osaks, siis nüüd on sinna jäänud alates 1945 aastast ainult USA väed. Praktiliselt on Saksamaa siiani okupeeritud. Seda tuletas sakslastele meelde ka Obama, kes viibis seal külaskäigul.
Jürra vist ei suutnud tabada, et Mart tahtis Kersti kohta öelda “suguliselt erutatud mutt”. Kuid toimis enesetsensuur ja Mart sõnastas oma sõnumi ümber nii viisakaks kui võimalik.
Mina pole aru saanud kuidas EL-us olemine on meie elu paremaks teinud. Reformistlike valitsuste ajal vaesus aina kasvas, kordagi ei tõstetud pensione, abirahasid ega alampalka, majandus seiskus, arstibi saamine kohapeal muutus võimatuks jne. Inimesi laimati, urgitseti nende eludes, õhutati vihavaenu, otsiti süüdistusmaterjale tublide inimeste suhtes. Mitte keegi Brüsselis ei sekkunud ega aidanud lõpetada seda alatut tegevust. Välja arvatud Yana Toom kadusid meie saadikud nagu vits vette. Polnud neist kuulda midagi. Siiski mõne puhul võis arvata et topitakse oma nina võõraste riikide siseasjadesse kuigi teatakse et sellest ei muutu kuskil mitte midagi. Enne valimisi tuleb nii mõnigi oma urust välja et tuletada end meelde kuidagi.