Peagi tuleb ka jõgevamaalastel otsustada, keda volitada Euroopa Liidu parlamenti. Küllap andis selleks selgust kohtumine senise Euroopa Parlamendi saadiku ja Keskerakonna valimisnimekirja esinumbrina uude koosseisu kandideeriva Yana Toomiga. Sisukas mõttevahetus toimus möödunud teisipäeval Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis.
„Kuuleme siis, mida Yana Toomil meile tarka öelda on,“ ütles kohtumist avades Jõgeva vallavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Heli Raevald.
Yana Toom märkis, et Euroopa parlamenti kandideerimise kampaania kestab teist nädalat, ning meenutas üht emotsionaalset episoodi: „Ühes paigas oli meil vastas naine lillekimbuga, kes ütles, et kõik panevad kasvama sibulat, kuid temal on see köögivili juba mulda pandud.“
Kohe algul tegi Toom, kes kuulub Euroopa Liidu petitsioonide komisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal- ja tööhõivekomisjoni, enda kohta teatavaks kaks fakti, sest tema sõnul küsitakse neid muidu niikuinii: „Mu palk Euroopa Parlamendi liikmena on 6000 eurot. Olen 186 sentimeetrit pikk ja kontsadega kingades paistan veel pikemana. Vahel kui inimesed mind näevad, imestavad nad mu pikkuse üle, sest teleris seda näha pole. Teen siis nalja, öeldes „Teil on väike telekas!““
Toomi sõnul teevad Europarlamendi praeguse koosseisu Eestist valitud saadikud ka koostööd. „Näiteks Tunne Kelamiga on meil erinevad vaated, kuid ühel korral sain abi just temalt.“
Digioskused kooli
Toom rääkis, et Euroopa Parlamendi senise koosseisu liikmena on talle üheks südamelähedasemaks teemaks olnud haridus digiajastul. „Me toimetame kõik internetis, enamikul inimestel on nutitelefonid. Ennekõike puudutab see areng noori. 25 aasta pärast kaob Euroopa Liidus võrreldes tänasega 30 protsenti töökohtadest: näiteks kassapidajad, koristajad, kojamehed. Pakirobotid sõidavad kauplustes ringi juba praegu. Me kõik teame, mida peab kooli lõpetav õpilane teadma matemaatikast, keemiast, ajaloost jne. Pidevalt arenevate digioskuste kohta sellised põhialused puuduvad. Vastavalt sellele peaks haridusstrateegia arenema.“
Veel meenutas Toom senisest Euroopa Parlamendi saadiku tööperioodist sotsiaalsete õiguste samba vastuvõtmist 2017. aasta novembris esmakordselt Euroliidu ajaloos. „See raamistik käsitleb sotsiaalse ebavõrdsusega võitlemist Euroopa Liidus tervikuna. Pärast Brexitit mõistsid kõik, kui ohtlik on sotsiaalne ebavõrdsus. Suurbritannias võtsid idaeurooplased kohalikelt ära töö, mida nemad teha ei tahtnud. Ametikohtadel, kus kohalikud suuremat töötasu soovisid, töötasid nemad aga tõhusamalt. Praegu on aga liigutud selles suunas, et minimaalsed sotsiaalsed standardid oleksid tagatud igale Euroopa Liidu elanikule.
Toomile esitati küsimusi erinevatest valdkondadest. Ise tundsin veidi peateema-välist huvi: kas ta seoses oma pika kasvuga on mänginud ka korvpalli? Vastuseks oli: „Ma pole korvpalli mänginud. Harrastan aga jalgrattasõitu ning, kui võimalik, sõidan 40 kilomeetrit päevas. Samuti meeldib mul ujuda. Pikkusest on aga ka omajagu tüligi olnud. Kui olin veel päris noor, siis polnud pikkus moes. Omaaegsetes trammides oli ka üsna tülikas seista.“
E-hääletusel kõrvalmõjutajad
Pensionär Enno Saariste tundis muret elektroonilise hääletamise püsimise üle, avaldades arvamust, et just tänu sellele skeemile on mitmeid valimisi võitnud Reformierakond. Toomi sõnul pole e-hääletuse lõpetamine praegu otstarbekohane, sest suur osa valijatest on harjunud arvutis hääletama. Kui seda võimalust pole, siis nad valima ei läheks ja valimisaktiivsus langeks veelgi.
Küll aga tõi ta välja mõnedki kitsaskohad. Valimiskabiinis saab korraga olla vaid üks hääletaja. E-hääletamisel võib aga keegi teine alati kõrval olla ja valijat mõjutada.
Toom leidis, et samal kuupäeval, kui Europarlamendi valimistel algab e-hääletamine, peaks lõppema ka valimiskampaania.
Õuna puhketalu perenaine Liilia Mandri küsis, kas on muutusi majutust ja toitlustamist reguleerivate eeskirjade leevendamise suunas, sest need teevad väikeettevõtluse edendamise maapiirkondades küllaltki keeruliseks. Toomi sõnul väärib see probleem kindlasti arutamist.
Yana Toom teatas sedagi, et tal on Tallinnas büroo. „Igale Eestist valitud Euroopa parlamendi saadikule antakse teatud rahasumma, et ta saaks Eestis avada büroo. Büroo olen avanud ainult mina. Võiksite teistelt Euroopa parlamenti kandideerijatelt küsida, kuhu nemad on selle raha pannud,“ märkis ta.
Jõgeva vallavanem Aare Olgo jäi kohtumisele Yana Toomiga kümmekond minutit hiljaks. Põhjus oli mõjuv – ta istutas koos teiste vallajuhtide ja Eestis resideeruva Poola Vabariigi suursaadiku Grzegorz Kozlowskiga Laiuse linnuse varemete juurde 15 pärna, millega tähistati 15 aasta möödumist Eesti ja Poola vastuvõtmisest Euroopa Liitu.
Praeguse Jõgevamaa elanikud on Euroopa küsimuses sajandeid kaasa rääkinud. Vana-Põltsamaa mõisa omanik baltisakslane Jakob Heinrich von Lilenfeld kirjutas 1767. aastal ilmunud raamatusse „Uus riigiehitus“ ühtse Euroopa idee.
Jõgeva vallast Vaimastverest võrsunud näitekirjanik ja prosaist Hugo Raudsepp on teinud satiirilise romaani „Viimne eurooplane“, mille peategelase Harald Imelise prototüübiks on peetud luuletaja Gustav Suitsu, kellelt pärinevad kuulsad sõnad „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks“.
Jaan Lukas
taha sellist töötuse aega. Tahame tagasi kiviaega, kus igaüks sai tööd teha. Maha Jaana Tšernogoorova-Toom! Tema töötuses ma elada ei taha.
on Jaanal ja Sopalobjakal lõimuv õigus: me peame manduva ajastuga koos manduma ning sellega ka harjuma.
Juba ammu oleks vaja olnud loobuda mõttetust ahnitsemisest ja ELU NAUTIMA hakata. Täiesti piisab meile 4-päevasest töönädalast (4 päeva teguriga 1,0 E-T-K-N ja 3 päeva teguriga 1,33 R-L-P, valik oma teha). Praktiliselt on kõike küllalt: toit, peavari, kehakate, kultuura/meelelahutus. Puuduse tekitab vaid võhiklik ja kuritegelik majanduskorraldus ehk elamisliikide suhted lähevad üle talutavuse piiri. Las mujal rabelevad, meie ELAME!
Võib aga ette kindel olla, et praegune võltsvalitsus ei mõtlegi elukorraldust muuta. On ju tegemist lollide ja kurjategijatega, keda huvitab vaid võim ja sellega kaasaskäiv.