Valitsus hakkas eelmise nädala kabinetinõupidamisel arutama riigi eelarvestrateegiat aastateks 2020–2023 ning jätkab arutelusid sel nädalal. Strateegiat koostades lähtub valitsus viiest prioriteedist: peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine, vaba ja kaitstud riik.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on eelarvestrateegia väga kaalukas dokument, millega valitsus paneb paika meie riigi järgmiste aastate arengusuunad. „Eelarveotsused peavad kaasa aitama kõigi eestimaalaste heaolu kasvule ning me ei saa unustada ka keerulisemas olukorras inimeste toimetulekut. Riigil tuleb samuti tagada tasakaalustatud areng erinevates piirkondades, et meie inimestel oleks head elutingimused nii suurtes linnades, maakonnakeskustes, kaugemates valdades kui ka väikesaartel.“
Ratase sõnul tuleb kindlasti silmas pidada, et rahaplaneerimise pikk vaade toetaks kõikjal targa majanduse arengut, mis on meie tuleviku ning edukuse tagatis. „Eesti majanduskasv on olnud kiire ning peame leidma võimalused eelarve tasakaalustamiseks, jätmata seejuures tähelepanuta valitsuse eesmärkide täitmist,“ rõhutas Ratas.
Eelarvepoliitika eesmärk on toetada tasakaalustatud majanduskasvu. See tähendab, et kiirema kasvu aastatel saab eelarvepoliitika kaudu hoida majandust ülekuumenemast ning majanduslikult raskemal ajal on võimalik kasvu valitsussektori investeeringutega toetada. Riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori eelarve olema keskmiselt struktuurses tasakaalus.
Riigi eelarvestrateegia 2020–2023
- Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.
- Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.
- Eelarvestrateegia koostatakse igal kevadel. Valitsus kinnitab selle tavaliselt hiljemalt aprilli lõpul ning Riigikogu korraliste valimiste aastal ehk ka seekord hiljemalt mai lõpul.
Riigieelarve 2020
- Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud.
- Tulenevalt 2017. aastal vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest on tänavu esimene aasta, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõud koostatakse samal ajal.
- Valitsus peab tuleva aasta eelarve eelnõu heaks kiitma hiljemalt mai lõpul nagu ka eelarvestrateegia. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel, lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist.
- Järgmise aasta eelarve võtab vastu Riigikogu, kes arutab seda sügisel.
Kesknädal