Samal ajal kui räägitakse ajakirjandusvabadusest ja meedia on vasakule kaldu, on Eesti ajalehtede tiraažid pidevas languses. Eesti Ajalehtede Liidu andmetel langes Postimehe keskmine tiraaž aprillis esmakordselt alla 40 000 eksemplari.
Langustrendis on ka enamik teisi ajalehti. Sel langusel on pikas plaanis positiivne pool: kui väljaanded näevad, et nende lugejaskond hakkab kokku kuivama ning rahvas saadab toimetusse pahaseid kirju, siis väljaande eksistentsi huvides on taastada objektiivne uudiste käsitlus. Selles osas on praegu asi lappama läinud, aga lugeja ei ole loll, kuigi näib, et ajakirjanikud seda arvavad.
Postimehe tiraaž oli aprillis 39 600 eksemplari; laupäevase eraldi tellitava väljaande trükiarv oli 46 100. Näiteks viis aastat tagasi aprillis oli Postimehe tiraaž ligi 10 000 eksemplari enam ehk 49 300.
Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar ütles ERR-ile, et kõigi Eesti paberlehtede tiraažides toimub pidev 2–3-protsendine langus. “Majanduskriisi alguses oli kukkumine väga kiire, nüüd on langus stabiilne,” ütles ta.
Ajalehtede Liidu andmetel oli suurima tiraažiga päevaleht aprillis Õhtuleht, mida trükiti 42 900 eksemplari, kuid ka selle lehe tiraaž on langenud. Eesti Päevalehe keskmine tiraaž oli 15 000. Majanduslehte Äripäev trükiti 7700 eksemplari. Üleriigiliste nädalalehtede trükiarvud: Maaleht 38 100, Eesti Ekspress 25 100, venekeelne MK-Estonija 12 500.
Maakonnalehtedest oli Tartu Postimehe tiraaž 15 300, Pärnu Postimehel 11 500, Sakalal 7800, Meie Maal 6700, Harju Elul 6600, LõunaLehel 6300, Põhjarannikul 5700, Virumaa Teatajal 5600, Lõuna-Eesti Postimehel 5000, Saarte Häälel 4200, Järva Teatajal 3800, Võrumaa Teatajal 3500, Hiiu Lehel 3200, Sõnumitoojal 3100, Lääne Elul 2900, Raplamaa Sõnumitel 2800, Vooremaal 2000, Põltsamaa Teatajal 1800, Elva Postipoisil 1400.
Allikas: Uued Uudised
on küll ka sopaleht (ei loe seda veebiski), kuid paberlehtede osakaal väheneb sellest hoolimata. Vahel küll kõikuvalt, ent peagi kindlalt. Ehk: see lang on jätkusuutlik.
Asi selles, et paberlehti on lugenud valdavalt vanem põlvkond, see aga hakkab nüüd eest ära surema. peale tulevad noored, kuid nemad on rohkem kaldu veebilehtede poole. Samas on ka lehti liiga palju. 80% neis on sama sisu, vahel mõnel leebemal, vahel teravamal kujul, kuid asjalik iva on sama, kui sedagi sageli leidub. Paljud lihtsalt ei taha enam igasugu soppa lugeda, see raiskab vaid aega. leiangi, et põhilised sopalehed peaks end kokku panema, siis saaks ühe valdkonna või juhtumi kohta lugeda ühest kohast üks kord. Mitte nagu Telhvis ja Päevalehes kombeks, et kui läheb EKRE tümitamiseks, siis Soonvalla Urmo on Luige Hansu käsul tellinud kohe 10 lugu jutti, ehkki asjalikku käsitlust pole üheski. Ent sellist liitmist saab väljastpoolt mõjutada vaid raha ehk selle vähenemine alla talutava piiri. Muide, sellepärast on vastikud ka valimiseelsed Kesknädalad, sest samasisulised tühjad kiidukõned ja pugemised ajavad mikkolikult oksele.
Millest aga lehehuviline rahvas kõige enam puudust tunneb, on Rahvaleht. meie mõistes Pravda või izvestija. Seal saaks igaüks enda avaldada kasvõi võistluse korras, nii ei reostataks lehte üle. Ning sõna saaks ka süüdistatav/arvustatav/laimatav/vihatav. See teeks lehe asjalikuks.
et leht läheb hingusele siis, kui tellijaid-ostjaid on alla 1000. Nt Põlvamaa Koiduke (Заря) paneb pillid kotti juba järgmises kuus.
Vanasti olnud popp leht Tapa kommunist, sest kes ei tahaks neid tappa. Nüüd saaks Luige Hans käima panna lehe Tapa konservante ja kohe läbimüük tohutu. Seal ainult pasaloopimine olekski, peatoimetajaks Sopalobjakas või Parise Krister. Põhilugejad oleks rehvikad, pedesotsid, Эстония99 liikmed ja pooldajad, alla 100000 ei vea kuidagi välja. Kui sopalehe hinnaks panna 1€, siis kuuga saaks Hans 2 miljonit ja aastas 24 miljonit. Trükikulud ja tänutasud sopapildujatele läheks küll maha, kuid puhaskasum oleks luigelik.
Pole ka ime. See et Reformierakond saab nii palju hääli näitab et meie paljudele inimestele pole tähtis elatustaseme tõus mille Reformierakond viis viimaste hulka vaid nad naudivad valesid, ärapanemisi, laimu, vihavaenu õhutamist mida oli täis Postimees seni.
Nende toimetust usaldada ei saa. Kui inimesed kirjutavad arvamusi olukorra kohta, siis neid avaldatakse valikuliselt. Komm ei pääse sisse ja ilmud kirjutis, et teie seisukoht ei ühti meie omaga. Kui paar korda ei ühti, siis suletakse ligipääs kirjutamisele. Nii see on ja massilised arvamised jäävad avaldamata.
Selgelt ju öeldud, et sinu arvamine ei lähe lehe omaga kokku. Siit näete, et õigusriigist ei ole juttugi ja sõnavabadust ei ole. Kõige õigem ja ausam leht on Kesknädal. Siin ei ole mingeid piiranguid.
seal samuti tsensuuri kohanud. Kuid kasutan siis vahepunkti . ja siis läheb läbi. Näiteks “sittus siidi püksid täis” läbi ei lähe aga “si.ttus siidi püksid täis” läheb. Nii paljude sõnadega, mis neil tsensuurituvastisse ladustatud. Ja kindlasti toksige enne tekst erapooletusse Wordi või Notepadi, sealt siis koppige terve tekst, siis ei lähe see kaotsi.
Kaja kallas vaatab suurte silmadega otsa ja sõnab. Ma tean mida on vaja teha, et rahvas oleks õnnelik. Siim Kallas on rahvale pühendunud ja teeb meid õnnelikuks. Pentus rollatas ja samadel ratastel teeb meid õnnelikuks jne. Need inimesed on aga meid tõuganud viletsusse ja rahva elu läheb järjest mäest alla. Meie langemist aga saadavad sõnad, et rahval ei ole kunagi nii hea elu olnud. Palga keskmised on juba taevas kuid ime, et inimestel kõhud tühjad, pensionärid on pidevalt näljas. Loodan EKRE-le. Raha ei ole inimestele anda. Samas suure ja tarbetu raudtee ehitus tulemas ja siis oleme veel suuremas viletsuses. Peaks tulema uued valimised ja usun, et pääseb võimule ainuüksi EKRE. Läpastunud E riik variseb nii või teisiti. Raudtee unustage ja see raha rahvale. Valitsejate töötasud pooleni kärpida ja seda on ikkagi palju. Rahvas, mingil hetkel on aeg tänavatele tulle ja röövimistele lõpp teha.
Viimane nöörimine on bensiiniga. Kaua võib kannatada?