Ühiskonna teadlikkus ligipääsetavuse olulisusest kasvab pidevalt ja üha enam hooneid, teenuseid ja tooteid on ligipääsetavamad kui kunagi varem, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna toimuval rahvusvahelisel ligipääsetavuse päeval.
„Samas on selge, et valdkonnas on veel väga palju arenguruumi ning siin on võimalik koos palju ära teha, et olukorda veelgi enam parandada,“ ütles Kiik. „Sellele on mõistlik mõelda igas valdkonnas, näiteks ehitussektoris peaks ligipääsetavusega arvestama juba hoone projekteerimisel. Ligipääsetavuse tagamine laiendab oluliselt nende inimeste ringi, kes saavad mõnda teenust või toodet kasutada ning kaasava elukeskkonna põhimõtete järgimine on tähtis. Ministeerium on võtnud lähiaastate südameasjaks transpordikorralduse ja -vahendite ligipääsetavuse korrastamise, sest ühiskonnas aktiivselt osalemise eeldus on, et inimesel on võimalik iseseisvalt igal pool ringi liikuda.“
Näiteks sõlmisid sotsiaalministeerium ja MTÜ Ligipääsetavuse Foorum lepingu, et analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadusega inimestele. Analüüsi tulemusel selgub, kui suur osa sõlmpunktidest ja peatustest vajab kohandusi ning mis on selle maksumus. Kohalike omavalitsuste korraldatava sotsiaaltransporditeenuse sidumiseks tavatranspordiga on vaja muuta ühistransport ja selle tehiskeskkond ligipääsetavaks. Selleks on vaja analüüsida praegust olukorda ja vajadusi. Sõlmpunktide analüüsi raport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta alguses.
Lisaks on praegu käimas pilootprojekt, mille tulemusena soovitakse uurida erinevaid võimalusi luua ühetaoline transpordikorraldus üle Eesti, kus sotsiaaltransport on loomulik osa tavatranspordist. Katseprojekti on praegu kaasatud kaks ühistranspordikeskust – Pärnumaa, Kagu ning lisaks ka Saaremaa Vallavalitsus. Riik otsib projekti praegu veel üht partnerit.
2018. aasta alguses moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikkonnast 19,6 protsenti. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osakaal aastaks 2040 rahvastikust umbes 27-28 protsendini. Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadusega inimeste osakaal. Samas võidavad paremast ligipääsetavusest ka näiteks väikeste lastega vanemad ja ajutise tervisekaotusega inimesed.
Ligipääsetavuse päeva puhul on neljapäeval Solaris keskuses väljas MTÜ Pane Oma Meeled Proovile (POMP). Ühing seab üles erinevad simulatsioonid, kus inimesed saavad ise järele proovida, kuidas erivajadusega argipäeva toimingutes hakkama saada. Näiteks saab proovida ratastooliga läbida takistuste rada ning proovida jalutada vaegnägijaid abistava juhtkoeraga. Simulatsioone saab proovida kell 14-18. Üritus on tasuta ja avatud kõikidele huvilistele.
Samuti on neljapäevast Viru Keskuses üleval tudengitööde konkursi Unilab näitus. Konkursi raames arendasid üliõpilased linnaruumi projekte, mis toetaksid kõigi inimeste – sõltumata nende eripärast – iseseisvat toimetulekut.
BNS
tundub olevat valel teel. Pole vaja kellegi isiklikke arvamusi, vaid üle Eesti tuleb kõigepealt maaelanikelt küsida, kes kuhu ja millal sooviks sõita. Ning just nende tulemuste põhjal panna käima bussiliinid. Mõnel kasvõi korra nädalas, kuid kui aeg on ette teada, siis pole vaja surmaeelikul koperdada 5km, et bussile saada ja pärast täiskotiga koju tagasi.
Millegipärast olen ette kindel, et Tanelit taoline liikluskorraldus ei huvitagi ning midagi ei muutu. Et elame paremini kui kunagi varem ja seda just tänu keskbandele.
MÄLESTUSI ISAST
Juhan Smuul, Tanel Kiigega koos kiikudes
Tol korral ringi jooksin alles särgis,
täis lapsemõtteid oli kahupea,
või vänderdasin hanekarja järel,
vits peos, sest mine isahane tea.
Seal simulatsioonis võiks proovida ka kuidas on koperada pikemat maad jala ,näit metsa seenele -egas igal pool buss käi – poole või veerandi hingamisega = koormusastma, südamehaigused, kopsuhaigused, vereringehäired /lisada pearingluse simulats./, liigesevalud /lisada simulats./,erinevad radikuliidid /lisa simulats./,kehv nägemine ,aga mitte pärispimedus. Need kõik kaasnevad eaga sageli. Aga meie eakad ei suuda osta elektrisõidukeid, neid väikesi liikuvaid “taburette”, et pääseda loodusesse või mujale -egas igale poole bussiga saa ja ei peagi ega tahagi.
MIKS MEIE PENSIONÄRID ON NII VAESED, MIKS NEMAD EI SAA SELLISEID LIIKUMISVAHENDEID, KUI EUROOPAS ON NEED SAMA TAVALISED KUI RULAATOR MEIL /päris aus olla, siis pole rulaatorgi meil kõigile jõukohane…/
Mesasja ma sinna hoonesse lähen, kui pole hambaidki suus, koledad tüükad, kingad katkised ?
Hirmutama lähen ?
Vat tulen sulle sinna büroosse, teen lõuad lahti, ei saa sa 3 päeva söödud ega magatud, pojake!
Ta on väga arukas noor inimene ja mina ennustan talle kõrget lendu ja praegu on tal väga vastutusrikas ja samal ajal ka üks keerulisemaid valdkondi juhtida. Varem tegi seda tööd kaks ministrit, nüüd peab Tanel üksinda hakkama saama. Edu talle tema tegemistes, tööpõld on üüratult suur ja lai ja kõige enam soovin ma, et te leiaksite võimaluse ikkagi selle nelja aasta jooksul pensionite erakorralise tõusu ära teha. See paistab olevat teie tõehetk. Mina isiklikult ei langetaks alkoaktsiise, kui siis, ainult õllede osas, aga sedagi jälgiks erilise tähelepanuga, mida siinne alkotootja ja kaubandusettevõtja teeb .Nagu tekib oht, et alkotootja ja kaubandus üritab selle vahe oma tasku toppida, nii peab olema teil vastumeede . Ma kardan et alkotootjad on täna refimeelsed ja teevad kõik selleks, et see aktsiisivahe omale tasku toppida ja osa sellest kilekottiga ämmakappi tagasi viia. Soomlasi te tagasi enam ei saa, sest kõik muud teenused on liiga kallid nende jaoks. Nii et mõelge ikka hästi hoolega kas alkoaktsiisi langetamine on ikka õige meede. EKRE muidugi tahab tõestada, et piirikaubandusele on võimalik piir panna, aga mina ei usu et seda oleks võimalik aktsiisidega tagasi pöörata. Rahu ja kainet pead. Raha tuleb juurde leida sealt, kust see senini võtmata on jäänud. Keskenduge Ukraina võõrtõöjõu maksude kogumisele.See on raha, mille panevad tasku teised ja see on vale.