Yana Toom, Euroopa Parlamendi liige
Kui kõik läheb plaanipäraselt, kehtestab Brüssel juba peagi kogu Euroopa Liidu minimaalpalga.
See toob kaasa minimaalpalga ja kõige väiksemate töötasude tõstmise Eestis ning teistes Euroopa Liidu riikides. Uuendus võib puudutada igat kuuendat töötajat meie maal ning paljusid meie kaasmaalasi, kes töötavad välisriikides.
Tänu „kollavestidele“!
Prantsusmaal on inimesed, keda nende riietumismaneeri järgi on hakatud kutsuma „kollavestideks“, juba mitu kuud läinud tänavatele, nõudes oma elutingimuste parandamist. Nende väljaastumiste ootamatuks tulemuseks sai see, et endine investeerimispankur, praegune Prantsusmaa president Emmanuel Macron süvenes sotsiaalsetesse ideedesse. Ta mitte ainult ei tõstnud minimaalpalka omaenda riigis, vaid toetas ka mõtet kehtestada niisugune palgamiinimum kogu Euroopa Liidus.
Võimaluste aken on aga avanenud just nüüd: Euroopa Liidu liidrid on reaalselt ehmunud, et euroskeptikud võtavad neilt võimu ning korraldavad kõigis Euroopa Liidu riikides ühe suure Brexit’i. Saadi aru, et võitluseta sotsiaalse õigluse eest hakkab Euroopa projekt õmblustest kärisema.
Kuidas seda tehakse?
Ei saa aga lihtsalt kätte võtta ja otsustada, et esmaspäevast on kogu Euroopa Liidus minimaalpalk näiteks 1000 eurot. Tallinnas oleks rahvas mõistagi rõõmus, kuid Brüsselis mindaks lõhkuma kõike, mis ette juhtub, sest praegu on seal minimaalpalk 1600 eurot. Eri maades on ka erinevad hinnad ja maksud. Brüsselis võib 1600 euroga kuus ära elada küll, kuid väga tagasihoidlikult. Näiteks liiter tavalist piima maksab 1,5–2 eurot! Järelikult on vaja tegutseda osavalt, et numbrid oleksid eri maade palgalehtedel erinevad, kõigi eurooplaste võimalused aga ühesugused.
Pärast pikki arutelusid tegid sotsiaalselt orienteeritud poliitikud Brüsselis järgmise ettepaneku: minimaalpalk peab olema selline, et töötav inimene ei oleks kehvik. See on põhimõtteküsimus. Teiste sõnadega öeldes, kui inimene töötab isegi minimaalpalga eest, ei pea ta kuidagi sattuma allapoole vaesuspiiri. Vaesuse all mõeldakse Euroopa Liidus sissetulekute taset 60% keskmisest või madalamat. See tähendab, et minimaalpalk peab moodustama keskmisest sissetulekust vähemalt 60%.
Milline aga on keskmine sissetulek?
Kujutage ette, et teil on niisugune palk ja/või muu tulu, millest 50% elanikkonnast saab rohkem, teine pool aga vähem. See ongi keskmine sissetulek. Näiteks 2017. aastal moodustas 60% keskmisest tulust 523 eurot. Praegu on meil minimaalpalk 540 eurot, kuid kõige järgi otsustades on see ikkagi väiksem kui 60% Euroopa keskmisest sissetulekust.
Kuidas kajastub Euroopa minimaalpalk Eestis?
Eestis, nagu enamikus Euroopa Liidu riikides, tooks soovitatav reform kaasa minimaalpalga ja muude väga väikeste töötasude tõusu. See tõus võib puudutada igat kuuendat töötajat ning inimesed ei oleks siis töötavad kehvikud.
Muudatused puudutavad ka nende eestimaalaste elu, kes töötavad välismaal. Paljud neist lähevad lääneriikidesse tööle lähetatud töötajatena. Sellisel juhul tuleb neile maksta vähemalt minimaalpalka, kusjuures kohalikku: Rootsis Rootsi, Saksamaal Saksamaa oma. Enamasti tööandjad rohkem maksta ei tahagi. Teisisõnu mõjutab minimaalpalga tõstmine korraga väga paljude inimeste palkasid, kusjuures erilise riskita tööturgudele: kohalikud minimaalpalga eest nagunii tööd tegema ei hakka.
Need muudatused saavad teoks ainult siis, kui Euroopa Parlament suudab need ellu viia seoses Euroopa sotsiaalõiguste samba realiseerimisega. See tähendab põhimõtteid, mis kuulutati pidulikult välja 2017. aastal ning mida realiseeritakse Euroopa Liidu õiguse kaudu. Ja lihtsalt ei tohi lasta käest unikaalset šanssi kõige vähem kindlustatud elanikkonnakihtide tulude suurendamiseks Eestis ja kogu Euroopa Liidus.