Elame erakordselt iseäralikus ajahetkes. Õhkkond, milles iga päev liigume, on hingematvalt ning lausa füüsistkratsivalt paks ja kare. Järjest sagedamini kuuleme-loeme-arvame: ühiskonda on haaranud hüsteeria.
Arvasin teadvat, üsna pealiskaudselt küll, mis see hüsteeria on. Et eks see üks ülepingutatud närvilisuse ilming ole. Igaks juhuks otsustasin otse entsüklopeediast lisateavet saada. Saingi. Ebameeldivas olukorras võib hüsteeria puhul vallanduda nutu- ja karjumishooge, tekkida meeleelundite blokaad või lausa hämarolek. Tuleb välja, et olukord meie armsal Maarjamaal on üsnagi ehmatav.
Kust see imelik haigus meie kallale on jõudnud?
Ja nagu niuhti! on põhjus käes: selleks on ju poliitika, va räpane nähtus meie sees ja ümber! Jah, räpane on teine küll, aga ela kuidas tahad, poliitikast pole kellelgi pääsu, väitku mõni üksikindiviid mida tahes.
Nüüd asun asja juurde, hakates ei enam ega vähem kui ülitargaks poliitikaguruks. (Võite siinkohal lugemise katkestada, aga mina lähen iseenesetarkuses muudkui edasi.)
Alustan nüüdisaegse ühiskonnakorralduse kõige laiemast jaotusest. Poliitiliselt jaguneb see, nagu üldiselt teada, parem- ja vasakpoolsuseks. Minagi ei eita seda vaadet, ühtviisi vajalikud on mõlemad.
Minu arusaamise järgi seisavad parempoolsete vaadetega inimesed eelkõige ühiskonna materiaalsete väärtuste ja üksikisiku piiramatu (?) individualistliku vabaduse eest, kusjuures kõigis eluaspektides räägib neil RAHA. Vasakpoolne maailmavaade toetab ühiskonnaosalisi tervikuna, pidades õigeks ka nõrgemate järjeleaitamist. Välditakse raha jumalikustamist, mis muidugi ei tähenda riigi majandusliku poole unarusse jätmist. Raha vajavad mõlemad pooled; ainult et üks pool paigutab selle väheste kaukasse, aga teine pool püüab ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jagada. (Muidugi kirjeldan seda kõike ülimalt lihtsustatult, kuid põhiolemus just selline ongi.)
Kes riigis elu korraldama peavad, seda otsustab VALIJA.
Ja kuigi küllaltki laialt levinud elitaarse arvamuse kohaselt on valijad lihtsalt kergestimõjutatav lollikari, usun mina siiski, et summa summarum kõik loksub paika kellapendli liikumise põhimõttel: kui valijad tajuvad, et pendel on liikunud paremale, turgutamaks majandust ja materiaalsust, kuid mahajäämust on tunda sotsiaalsel poolel, siis liigub pendel valimiste tulemusena vasakule. See peaks olema lihtne, kõigile arusaadav ühiskonna arengu kulg; ka neile, kes arvavad end riigijuhtimiseks kõlblikud olevat.
„Valges maailmas“, s.o. vanades demokraatiates, see nii ongi. Kuid mitte meie kallis Eesti riigis.
Meil on vähemalt 20 aastat valitsenud parempoolsus, ja see on mõnedes „tegijates“ kinnistanud arvamuse parempoolsusest kui ainuvõimalikust poliitilisest seisundist. Ja sellest kivistunud arusaamisest ongi pärit tänapäevase hüsteeritsemise juured.
Oleme ju näinud-kuulnud kõigi varasemate valimiste puhul hoiatusi ja needmisi: vaadake ette, kui te meid ei vali, tulevad võimule need ja need vasakleeri esindajad (punased! venemeelsed! reeturid!), kelle esimene soov on saada Vene võimu alla. Või kui see ei õnnestu (tänu parempoolsete targale vastutööle), riik laostatakse nii rahaliselt kui ka moraalselt niikuinii!
Olemegi Eestis jõudnud hetkeseisu: on toimunud midagi uskumatut – meid ei juhigi enam Reformierakond! Mis nüüd küll saab!? Kõik kordub: ees ootab hukatus, nälg, võlg ja EL-ist välja viskamine jne. Ning ongi hüsteeriaks põhjust küllaga!
Kes on tundekuumuse ahjukütjad?
Pean kurbusega nentima, et meie lugupeetud (?) ajakirjandus, eeskätt muidugi selle poliitkommunikatsiooniga tegelev osa. Iga päev kuuleme-näeme-loeme ahastamist, lausparempoolsuse „rinnaga“ kaitsmist, paraku sekka ka suurt imestamist: kuidas küll meie ühiskonda on haaranud nii suur hüsteeria? Viimastel päevadel kõlab kõige selle taustal üha valjemalt hädakisa ajakirjanduse suukorvistamisest – mõne arvates toimub see kohe-kohe, teiste arvates aga ongi „ennekuulmatu“ juba käes.
Imestama paneb asjaolu, et selle kisakooriga on suuresti ühinenud ka ERR-i ajakirjanikud. Viimane halenaljakas juhtum meenub ühest ETV „Esimese stuudio“ etteastest: noor ajakirjanik (sugu ei tohi mainida!) intervjueerib lugupeetud asjatundjat telemaailmast. Küll punnitab küsitleja, et vastajalt saaks mingilgi moel kätte ERR-i juhtkonna tegevust tauniva hinnangu. No ei tulnud seda! Küsitletav küsis hoopis küsijalt, et kas teda isiklikult on juhtkonna poolt kuidagi survestatud? Vastus kõlas umbes nii: „Mök-mök-mmhh, ei ole, aga meie toimetus siin stuudios on ka parim…“
Miks alustasin avalik-õiguslikust meediast? Aga selleks, et sealtkandist pole küll mingit survestatust märgata, nii teles kui ka raadios siristab iga linnuke nagu nokk on loodud, kuulda on nii seda kui ka teist. Samas oleks pisuke enesekontrolli rakendamine üsna tervitatav – pole ju kõik kuulajad-vaatajad sugugi „sillas“, kui ajakirjanik küsitlemise asemel põlevi silmi ründab „letisolijat“ või patrab nii tuliselt ja ennastunustavalt, et vastaspool peab paluma teha väike paus, kus temagi saaks oma seisukoha vahele pista…
See kirjeldus ei tähenda muidugi, et ajakirjanikul ei või olla oma isiklikku arvamust ja usku. Siinkohal olekski ERR-i juhtkonna ülesanne leida ka lausparempoolsusest erineva vaatega tegijaid. See tagaks ajakirjandusele nii vajaliku tasakaalustatuse.
Nüüd erameediast.
Kordan kohe alustuseks seda, mida juba varem mõista andsin: leivatükk on kõigile kallis ja või sellele tuleb erilise püüdlikkusega välja teenida. Suur osa Eesti meediaruumist on eraettevõtluse käes, aga ettevõtluse eesmärk on ju ikkagi kasum, s.o. raha. Ja küll sõber tunneb sõpra – meediakuningad seisavad vankumatult muudes valdkondades olevate kuningate huvide eest, sest see on kasumlik mõlemale poolele. Mis jääb siis vaestel (ma ei mõtle rahaliselt vaestel!) leheneegritel üle, kui osaleda mängus, kus pall käib ainult ühte väravasse ja mängu alustataksegi hüüdega „Joondu! Valvel! Parem pool!“ ning rünnak vasakpoolsuse vastu jätkub in corpore. Liigutav maailmavaateline üksmeel!
Üks imelik sündroom torkab silma selles „võid ja leiba“ teenivas keskkonnas. Kõigist teoreetilistest kasumihuvidest sõltumata on üks kunagine parim ja edumeelseim päevaleht muutunud märkamatult üheainsa erakonna hääletoruks. Ja sellest torust tuleb ikka täiega seda “kõige õigemat“ parempoolsust. Lisaks kutselistele sulepiinajatele on hoogu läinud isegi õpetlased. Imestada pole siin küll midagi. Ka siis mitte, kui laiemalt tuntud õppejõud võtab nõuks laskuda lausa laussõimuni praeguse peaministri aadressil. Ikkagi Tartu, heade mõtete linn!..
Niipaljukest siis hüsteeriast ja selle tekke mehhanismidest.
Et jääda ausaks, tuleb tunnistada sedagi fakti, et lõplikult pole kaduma läinud sümpaatsed, tasakaalukad poliitikaajakirjanikud. Esimesena mainin „vanu sõpru“ Anvar Samostit ja Toomas Sildamit, kolumnist Maarja Vainot ja kasvõi meie oma „Sakala“ peatoimetajat Hans Väret.
Viimatimainituga olen 100% nõus, kui ta 4. mai „Sakalas“ ütleb: „Tuleb järgida eetikat, head maitset, sõltumatust, tasakaalu, kvaliteeti.“ Kusjuures minu tagasihoidliku arusaamise järgi see viimane, s.o kvaliteet kujunebki kõige eelöeldu baasil.
Hüsteeriavabu aegu tagasi oodates,
Valli Veigel Viljandist
Sama autori samasisuline kirjutis ilmus 10. mail „Sakalas“ ja ilmutatakse Kesknädalas arvamuseavaldaja nõusolekul
oleks võinud ka otse öelda, oleks 99% lugejaist aru saanud.
Kes on vihakülvajad? Loomulikult kaotanud. Rahva rahapada on nende pikkadest kätest eemale libisenud ja seda ei kannatata. Kuid eks sama ole olnud ka praeguste võimutsejatega, kes varem pole pidulaua äärde mahtunud. Seda on tõestanud sahkermahker Tallinnas.
Kes aga aitab seda viha külvata? Selleks on juba küll ajakirjandus. Siin on põhjus samuti selge: seniste võimutsejatega ollaks eharjunud ja nad on omaks võetud. Ka rahamängud on toimunud asi asja vastu põhimõttel, seega on ajakirjandus olnud huvitatud just ostetavate-müüdavate võimuritega. Nüüd on aga võimurid vahetunud ja raha enam tuntud radapidi ei liigu, isegi paljudel parasiitidel tahetakse kraan hoopis kinni keerata. See panebki viha külvama. Siin on Vallil õigus, kogu selle vihakülvamise aluseks on RAHA.
Viha saab aga külvata kõige kergemini ajakirjanduse kaudu. Jälgige Telhvi esilehti, seal on Luige Hans tellinud ühe sopaloo teise järel ning siis käskinud need avaldada üksteise otsa, nagu muu polekski võimalik. Juba nagu Sopalobjakas, kes ka mis tahes sündmuse Põhja-Koreas seostab EKRE vihkamisega. Ning Kurnäu kraaksub loomulikult kaasa. Sest ERR maksab neile! Sama käib ka Kiisleri Vilja kohta. Kuid asi pole ka ainult maksmises, need 2 tõuku on ka loomult selleks sobivad ning need puugid selguvadki aja jooksul. Või vaadake Telhvit ja Õhtulehte. Seal kooritsad, parised ja muu kõnts muud ei klähvigi kui eestluse vastu. Varasem Eesti islaamistamistoetamine ja laste pedestamiskava on paljude kuritegude tõttu vaiksemaks jäänud, kuid viha on väärakuste seadustamise vastaste vastu jäänud.
Kuid levitajate seas tuleb teha ka suurt vahet. Kui vihakülvi rahastab Luige Hans või Linnamäe Margus ja osa Õhtulehe omenikke, siis tegemist on eralehtedega ja vähemalt mina pean täiesti lubatavaks, kui see pillub ükskõik millist soppa ükskõik kelle pihta. See toimub nende raha eest. Kuid kui samaga tegeleb ERR, mida peab ülal rahvas, ja selles õõnestatakse just rahva elukorraldust ja elamiskindlust, siis on juba enesestmõistetav, et ERRis tuleb teha SUURPUHASTUS – MITTE ÜKSKI senine vihaõhutaja peaks saama kinga! Mingu Luige Hansu või Linnamäe Marguse juurde ja sõimelgu seal, seal nad enam rahvalt elatist ei saa. Igaühel on ju vaba valik mida lugeda ja mil määral. Õnneks ongi ahnurid osa oma lugudest varjutanud, et neid ei saa vabalt lugeda. Enamik seda ei teegi ja nii jääb laimust paljugi sihtisikutele jõudmata.
Kui nüüd keegi arvab, et nii lihtsalt see käibki, et ERR laiali pekstakse ja uued edumeelsed erapooletud tegelased asemele sokutatakse, siis ta eksib. Ärme unusta, et tänases võimuliidus on väga kirju seltskond ja kõik 3 nullivad kelle tahes ettevõtmisel. Tegemist oleks nagu ilma hammasteta hammasrattaga, see aga tähendab tühikäiku. Vormiliselt nagu midagi oleks, kuid sisuliselt miski ei tööta.
Mõni võib nüüd vastu hakata vaidlema, et ka erasopakad peavad kinni pidama mingist ajakirjanduseetikast ja moraalist ja muust tehislikult väljamõeldust. Jäägu see nende haigushooks. Mina pooldan vaba ajakirjandust. Kui midagi kirjutab ette selle omanik, nii tuleb ka laulda. Seda Hans ja Margus ka oma orjadega teevad. Kuid ERR on rahva oma ja seal peab valitsema erapooletus ja kõigi hääleõigus. Seda saab aga tagada nii, et asja ei otsusta üks või kitsa skildkond, kes pole ise üldse rahva hulgast. ERR peakski koosnema rahvaesindajatest, ametnikud ja asjatundjad tohiks olla ainult nõuandjad, mitte aga otsustava häälega. Kui aga erapooletu rahvaesindaja ise eksib erapooletuse vastu, siis sellega tema osalus ERRis ka lõpeb.
Muidugi on see vaid unistus, sest inimene on tundeline ja tema põhiomaduseks on eksida.
näiteks mõned lood Sopaparistajalt:
.
Mart Helme kohtu alla
Kiisleri-Lobjaka hapukurgiretsept
Mis maksab valetama harjunud ministri sõna?
President Kaljulaid tõstis viimaks mõõga riigi lammutajate vastu
Tulge tänavale!
EKRE IKE? Palvetaks, kui oskaks
REKE valitsus on loogiline. Aga rambivalgusesse tõuseb hoopis opositsioonijuht EKRE
Tarandi peksjad pandagu vangi
.
Pole vist vaja seletada, millise sisuga need on.
Samasuguse loetelu saab ka teiste sopapildujate loomingu kohta.
Ei saanud nüüd prouast kõige paremini aru: meedia peksvat vaid vasakpoolseid.Nüüd küsimus: kas EKRE on proua arvates vasakpoolne, sest teda ju pekstakse päevast-päeva, nädalast-nädalasse jne?Kuhu proua EKRE paigutaks?ja Keskerakond?Teda peksti rohkem veel siis, kui EKRE-t valitsuses ei olnud, nüüd lastakse teda veidi puhata EKRE varjus-vaid Jürikene saab kiislerite käest vahel kraaksuda.
Kui prouale on “sümpaatsed” Sildam ja Samost, praeguse valitsuse ühed suurimad liberastidest peksjad, siis on proua millegist väga halvasti aru saanud.
Kokkuvõtteks: tunnen isiklikult paari vanemat sümpaatset prouat, kes on fanaatilised Keskerakonna ja Jüri austajad, ja see kipub neilt võtma võime objektiivsemalt asjadele vaadata.Artikli autor näib kuuluvat nendega samasse klassi.
vasakpoolseks ja parempoolseks jaotamine on ajast ja arust. On tekkinud isegi niivõrd ajuvaba olukord, kus äärmuslasteks loetakse need, kel pole relvagi ega ole ka kedagi maha koksanud.
Kui piltlikult tänast poliitpilti ette kujutada, siis asuvad nad kõik mänguvälja keskpaiga läheduses. Täpset keskkohta vaevalt keegi esindab, sest seegi on tundeliselt hinnatav. Kui nüüd sellest tinglikust keskkohast asub 1 ühik eemal Jurka bande, samuti 1 ühik eemal Kaja bande, kuid pisut teises suunas, ja EKRE bande samuti 1 ühik, ent taas eri suunas. Ei hakka teisi välja tooma, pilt on niigi ette maalitud. Seega käib kisma rahva petmise nimel, kes kuidas oskab. Ellu saab seda petmist aga viia erinevate vahenditega ja erinevas koostöös teiste petistega, 1 jõud ei käi lihtsalt üle.
Nüüd tulebki sellele mänguväljale tõmmata mingi tingjoon. Saamegi tinglikud parempoolsed ja vasakpoolsed. Kunagiste samanimelistega pole neil täna enam midagi ühist. Kui, siis vaid juhuslikult. Leenini ajast on palju vett merre voolanud.
Kuid oluline on see, et see mänguväli ei piirdu ainult 1 ühikuga mis tahes suunas. Oletagem, et sellel mänguväljal on ka ärr ning see asub tinglikult 10 ühiku kaugusel keskkohast. Nüüd tekib kohe küsimus, mis pistmist on mingitel rahulikel bandedel selle kaugel eemal asuva äärega? Kahjuks meie seletavas sõnaraamatus antakse küll sõnale ÄÄRMINE jahetine selgitus, et see võib olla nii äärel asuv kui ka seal pool asuv. Kaugust keskkohast määratletud pole. See annabki mõnele sopapildujale aluse võrdsustada need 1 ja 10 ühikut ning lugeda ka rahulikud petmisbandet äärmuslikeks. Kuigi siis poleks enam massimõrvareid kuskile paigutada. Kui, siis ehk lameda Maa alla peitu, et silma all poleks ega segaks poliitilist valelevitamist.
mis puutub siia, kas pekstakse EKRE-t või Ratast, sellisel viisil ei tohi mitte kedagi peksta, kas sellest on tõesti raske aru saada. Jätkem kordki oma erakondlik soosing kõrvale ja nähkem laiemat pilti ka.Igal inimesel peaks praegu plinkima punane tuluke, sest toimub demokraatia hävitamine kõige räigemal viisil, toimub ühiskonna lõhestamine ja see ei ole mitte mingilgi moel kasulik ei meile, ega riigile. Järgmine oled sina see, kellele nuiaga otsmikule lajatatatakse. Meedia ei tohi kasutada selliseid võtteid nagu nad kasutavad. Miks keegi ei taha tagajärgedele mõelda, mis see kaasa toob, meie lapsed ju näevad seda kõike pealt, kuigi oleme neid kasvatanud viisakateks ja emapaatiavõimalisteks inimesteks. Viimased valimised demonstreerisid ilmekalt, et inimesed on tüdinenud ja väsinud sellest kõigest ja ei läinudki valima. See kuristik poliitikute ja rahva vahel on juba niigi suur ja seda suurendatakse aktiivselt veelgi ja meie siin kempleme, kes on õigem eestlane, kes mitte. Mõtleks vähemalt korragi, miks peaministrit sedavõrd palju mõnitatakse ja ausast ja väärikast inimesest maalitakse koletis, kui midagi kompromiteerivat ei suudeta leida, siis mõeldakse välja ja meie oma silme all tallatakse jalge alla. Järgmine oled sina, kellega seda tehakse kui täna aru ei saa, et need on keelatud võtted.
oleks korras siis, kui iga ajuloputaja peaks oma ütlusi millegi või kellegi vastu tõendama. Kui seda ei tee, on see laim. Ning järgneks ka nii karm vastutus, et tal kaoks igasugune tahe oma laimu korrata. Meil aga sellist korda pole. Sellepärast me taolises tühisõnapildumises elamegi. Teame küll aga mitte midagi ei tee, et seda poleks.
Vale on võimas mõjutusvahend ausameelsetega manipuleerimiseks. Avalik-õiguslik- ja erameedia on täis suuri ja väikeseid valeväiteid, -artikleid, põhjendamatut ja ülbet halvustamist ning kõike muud “saasta”, mis valede isanda arsenalis leidub. Isegi väike vale võib suurt kahju põhjustada – kahjuks ei ole seaduseandja seni sätestanud vastutusnormi saastameedia autorite tarbeks.
Nahum
« eelmine järgmine »
«eelmine 1 , 2 , 3 järgmine »
Piibel 1997
Jumala püha viha oma vaenlaste vastu
11 Ennustus Niineve kohta. Elkoslase Nahumi nägemuste raamat.
2
Issand on kättemaksja ja püha vihaga Jumal, Issand on kättemaksja ja täis raevu. Issand maksab kätte oma vihameestele ja on vihane oma vaenlastele. 3 Issand on pika vihaga ja rammult suur ja Issand ei jäta kedagi karistamata. Tema tee on tuulekeerises ja tormis ja pilved on tema jalgade tolm. 4 Ta sõitleb merd ja kuivatab selle ning laseb taheneda kõik jõed. Närbuvad Baasan ja Karmel ja Liibanoni õied närtsivad. 5 Mäed värisevad tema ees ja künkad sulavad. Tema palge ees kerkib maa, maailm ja kõik, kes seal elavad. 6 Kes võiks seista tema sajatuse ees? Või kes võiks taluda tema tulist viha? Tema raev puhkeb nagu tuli, kaljudki purustatakse tema poolt. 7 Issand on hea, varjupaik hädaajal, ja ta tunneb neid, kes tema juures pelgupaika otsivad. 8 Aga tulvavate voogudega teeb ta sellele paigale lõpu ja ajab oma vaenlased pimedusse. 9 Mida te kavatsete Issanda vastu? Tema teeb lõpu! Häda ei tule teist korda! 10 Sest olgugi nad põimunud nagu kibuvitsad ja joobunud oma joogist – nad hävitatakse kõik nagu kuivanud kõrred. 11
Sinust, Niineve, on lähtunud see, kes kavatseb kurja Issanda vastu, nurjatu nõuandja. 12 Nõnda ütleb Issand: Olgugi nad täisjõus ja olgugi neid nõnda palju, siiski tehakse neile lõpp ja nad kaovad. Ja kuigi ma sind, Juuda, olen alandanud, siis enam ma sind ei alanda. 13 Nüüd ma murran su pealt tema kepi ja rebin katki su köidikud. 14 Aga sinu kohta, Niineve, on Issand andnud käsu: Su nime ei meenutata enam. Ma hävitan su jumalate kojast nikerdatud ja valatud kujud. Ma valmistan sulle haua, sest sa oled neetud.
Meedia, eelkõige erameedia on võtnud nõuks eestimaalased vaimselt ära vägistada. See on ikka juba kohutav, kuidas neid pealkirju ja juhtkirju tuleb nagu seeni peale vihma. Täna siis konkreetselt J.Ratase suunal nii EPL, ÕL ja Delfis kus siis püütakse valijale tampida nuiaga pähe seda et 37% on suurem kui 63% ja Ratasele avaldati EP valimistega umbusaldust. Ja kuigi kogu kommentaarium väidab vastupidist, siis see ei loe, neil on õigus muuta mõne tunni pärast pealkirja hoopis võikamaks ja kuulutada et Ratas on kõige suurem lõhestaja ja ÕL kuulutab kuidas Ratas võngutab sooja õhku, jne, jne. Ja nii päevast päeva ja juba pea terve aasta järjest, sest alguse sai see vihabakteri külvamine juba enne Riigikogu valimisi ja kestab edasi ka peale EP valimisi. Kõik me näeme, kelle retoorikat ajakirjandus võimendab. See on puhas oravate retoorika ja sotside soonvaldmeedia võimendab ja lisab omapoolse vürtsi. Me võime ju mitte avada seda ja toda portaali, aga tänapäeval jookseb see info meile sisse igalt poolt ja täiesti nõus autoriga, et ongi juba lämbumisetunne. Miks meedia oma rahvast nii meeletult vihkab, et tallab kõik väärtused jalge alla ja õhutab viha. Kuidas saab nimetada Jüri Ratast lõhestajaks kui ta seda ei ole? See kõik lõhnab vastutuse järgi, kes vastutab selliste lausete lendu laskmise eest? Keegi ei vastuta, ajakirjandusvabadus on võtnud enneolematud mõõtmed ja stadripaugu andis sellele president isiklikult, justkui oleks selle korralduse saanud ise kusagilt väljast. Minu arust peaksime me astuma välja sellise ebakvaliteetse ajakirjanduse vastu ja ERR peab olema tasakaalus, see toimib meie kõigi raha eest, olenemata maailmavaatest. Mitte kunagi varem pole meedia olnud nii eemaletõukav kui praegu. See on vaimne vägivald, millega hävitatakse eestimaalasi ja tõrjutakse valimistest eemale, poliitikast eemale ja tekitatakse inimestes teadlikult viha ja stressi ja minu arvates peaks selline tegevus olema keelatud ja karistatav.
on isegi hea, et Hans ja Margus niivõrd palju soppa loobivad. Sest mida raevukamad nad on, seda valusamalt nad põevad oma allajäämist. Ja see on juba iseenesest hea.
President kohtub “Perekonnaga”.Ajakirjanikud vast justkui ei näe probleemi aga Ratas olevat paha – oi kui päh. Jääb mulje et, et meil kellelgil on unelmate toiduküna nina eest kaugenenud ja nüüd hulguvad siin kodumaa pinnal ringi kui näljaselt huilgavad hüäänid ja nende huilgamist on meie meedia ja raadio hommikust õhtuni täis.
See, mis Eestimaal toimub, on ülemõistuse. 17 aastat võimul olnud Reformierakond ei väsi valetamisest, rahva hirmutamisest ja lõhestamisest. Kahju, et ka Vabariigi President on sekke kuritegeliku jõuguga pundis Kuigi jah, sahkerdamisega võimele pandud Presidendilt polegi midagi enamat oodata, võiks ta siiski Eesti rahva lõhestamise süvendamise asemel tegelda rahva kokku liitmisega. Miks refid nii meeletult kardavad praegust valitsust? Kes natukegi kõrvade vahel tarkuseterakesi omab ja ei ole peavoolu meedia poolt manipuleeritav, saab aru, et 17 aastaga on Reformierakonnal vaat et meetri paksune kiht salastatud dokumente, milliste avalikuks tulek oleks katastroof paljudele nende erakonnakaaslastele. kui asi oleks aus ja puhas, siis poleks salastatud 10 milj, lugu, VEB fondi lugu., siis oleks avalikustatud ka ministeeriumi arvutist tehtud ülekanded Autorollu nimel Siis poleks kinnimätsitud Autorollo lugu (vähemalt arvuti oleks üle kontrollitud), kilekoti ja ämmarahasid jne Ka käib usin Tallinna Sadama loo kinnimätsimine Eks selle 4 miljoni eest saab ikka teha kõik selleks et kunagi selgub,et kuriteo koosseis üldse puudub või siis on asi aegunud. Täitsa kummaline on, et tollast Tln Sadama nõukogu esimeest ei kuulatud isegi üle ja tal lasti süüdimatult kohalt lahkuda.Reformil on, mida karta.
Mina kuulan ja vaatan meeleldi Meedia keskpunkti ja mulle meeldivad need 3 toredat , tarka ja ausat ajakirjanikku. Paljud peavoolumeedia ajakirjanikud vassivad ja täidavad Reformierkonna tellimusi aidates neil laimata, süüdi mõista parimaid inimesi et neid kõrvaldada teelt võimule, urgitseda nende eludes. Kunagi ju kirjutasid ausad Postimehe ajakirjanikud et neile öeldakse ette millest kirjutada ja keda laimata. Muidugi pidid nad töölt lahkuma. Inimesed kes loevad peavoolumeedia väljaandeid ei tegi mis tegelikult toimub ja hääletavadki reformierakondlaste poolt kes on meie elatustaseme viinud viimaste hulka, kes pole mitte ühtegi õiget otsust teinud meie riigi ja rahva jaoks.