5. juuni 2019

Esilehe lugu: Teadus saab 150 miljonit lisa ning tõuseb pensionide maksuvabastus

Riigieelarve-strateegia on praeguseks kinnitatud ning mitmed eelarvearutelud jätkuvad veel ka sügisel, mil ootab ees 2020. aasta riigieelarve kokkupanek. Siiski on tänaseks vastu võetud mitu olulist otsust, mille puhul võinuks arvata, et need võetakse vastu positiivsemalt ning ka opositsioonipoolse kiituse saatel. Mitmed kokkulepitud punktid on ju erakondade-ülesed ning olid kajastatud Riigikogu valimiste eel nende platvormides. Näiteks lepiti riigieelarve-strateegias kokku, et nelja aasta jooksul suunatakse enam kui 152 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse. Samuti tõstetakse pensionide maksuvabastust 50 euro võrra, mis jätab keskmise pensioni ka edaspidi maksuvabaks ning tõstab ka töötavate pensionäride sissetulekut. Rohkelt poleemikat tekitanud alkoholiaktsiisi langetatakse 25%, millega loodetakse vähemalt osaliselt peatada piirikaubandus Eesti ja Läti vahel ning tõsta meid külastavate Soome turistide arvu. Koos välja tulnud sõnumid õllehinna langusest ja teaduse rahastamisest tekitasid esialgu rohkelt segadust, mis päädis lausa leinapärgade panekuga Stenbocki maja ette. 152 miljonit lisaeurot olukorras, kus riigieelarve struktuurse tasakaalu nõude tõttu tuleb paljudest soovidest ja eesmärkidest loobuda, tundub olevat kiitust pälviv samm. Ometi peeti hoopis teadmistepõhise Eesti matuseid ning kriitikat jagas koalitsioonile ka president. Samuti levis sotsiaalmeedias kiirelt pahameel, et õllehinna langetamiseks on riigil raha küll, kuid teaduse rahastamine ühe protsendini SKP-st ei jõua.

JUHTKIRI: Keskerakond on jätkuvalt parim valik

26. mail valisime Eesti saadikuid Euroopa Parlamenti. Äsjased Riigikogu valimised nõudsid tohutult energiat ja aega, mistõttu oli see kampaania tavapärasemast veelgi keerukam, sest jõuvarud olid tublisti vähenenud. Vaatamata sellele saime igal juhul tublilt hakkama ning meid esindab Euroopas ka järgmisel viiel aastal oma tööga Brüsselis silma paistnud saadik Yana Toom. Kahtlemata tuleb meil enam pingutada, et jõuda oma eesmärkide tutvustamisel Eestimaa inimesteni ning näidata, miks Keskerakond on jätkuvalt parim valik nii Brüsselis ja Tallinnas kui ka kogu Eesti poliitmaastikul. Euroopa Parlamendi valimistel on Keskerakond alati saanud 1–2 kohta ning sel korral saavutati samuti üks koht, kuid raskusi oli seejuures mitmeid. Ühelt poolt on praegune koalitsioon EKRE ja Isamaaga tekitanud segadust ning foon avalikkuses ei aita sellele paraku kuidagi kaasa. Kinnitan siinkohal veelkord: koalitsiooni moodustasime justnimelt selleks, et maksimaalselt kaitsta meie valijate huve ning ellu viia vastutustundlikku ja sotsiaalsemat poliitikat.

Anneli Ott: Eurovalimistest Eestis ja Euroopa Liidus

Euroopa Parlamendi valimised on tulnud ja läinud, kuid nende resonantsi tunneme ühiskonnas veel mõnda aega. Millised on siis tulemused Eestis ja Euroopas laiemalt? Eestis toimunu saab tegelikkuses kokku võtta ühe sõnaga – ootuspärane. Esmalt Keskerakonnast. Valimistel saavutatud üks mandaat oli oodatud. 2014. aastal pani Keskerakond eurovalimistel välja tõelise raskekahurväe, kuhu kuulusid lisaks parima tulemuse saavutanud Yana Toomile erakonna toonane esimees Edgar Savisaar ning erakonna liidrid eesotsas Kadri Simsoni, Jüri Ratase, Mailis Repsi ja Mihhail Stalnuhhiniga. Ka toona sai Keskerakond eurovalimistel ühe mandaadi. Seekord jäid mainitud liidrid valimistelt kõrvale ja Keskerakond sai siiski oodatud ühe mandaadi. Nagu ka EKRE. Enne valimisi oli selge, et eurovalimiste koore riisuvad Reformierakond ning sotsiaaldemokraadid. Seda kahel põhjusel. Esiteks, Reformierakonnal oli kõige tituleeritum nimekiri, kus võis leida kaks endist peaministrit, mitmeid endisi ministreid, parlamendiliikmeid jne. Tugev nimekiri tõi Reformierakonnale oodatud kaks mandaati Euroopa Parlamendis.

Enn Eesmaa: 10 aastat hiljem

Sellist pealkirja kandis Alexandre Dumas’ musketäridesaaga kolmas ja viimane osa. Kümne aasta eest algas Euroopa Liidu idapartnerluskoostöö kuue idapoolse partnerriigiga. Tähtsad otsused tehti aastal 2009 Praha tippkohtumisel, mispeale idapartnerlus on nii Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas kui ka kahepoolses arengukoostöös Eestile oluline prioriteet. Eesti on algusest peale toetanud partnerriikide erksuse tõstmist, mis loob aluse suveräänsete otsuste langetamiseks. Probleemiks on kõigis partnerriikides õigusriigi nõrgapoolne areng ning kahjuks ka korruptsioon. Meediavabadusega pole asjad korras mõneski riigis. Tänini on Armeenia ja Aserbaidžaani vahel pinged, mis lõid välja ka Vilniuse konverentsil. Küsimus pole pelgalt Mägi-Karabahhi probleemides, vaid kirgi tekitavad isegi mõnede tippsportlaste vastased provokatsioonid, mida üks osapool provokatsiooniks ei pea. Hiljuti juhtus nii ühe armeenia tippjalgpalluriga Bakuus. Olukorra teevad keerulisemaks ka mõnede riikide poolt harrastatav majanduslik ja poliitiline surve. Novembris 2017 Brüsselis toimunud idapartnerluse tippkohtumine oli Eesti EL Nõukogu eesistumise üks vaieldamatu tähtsündmus. Mäletatavasti võeti toona vastu ühisavaldus ning lepiti kokku praktilises tegevuskavas, mis sai nimeks „20 deliverables for 2020“. Seega seati konkreetsed sihid, mida saavutades võiks  jõuda kõiki rahuldavate tulemusteni juba järgmisel aastal.

Toomas Alatalu: Europarlamendi (valimiste) segasest seisust

23.–26. maini valiti 9. Europarlament. Kui aastal 1979 valisid 9 riigi kodanikud selle esimesed 410 liiget, siis nüüd valisid 28 riigi kodanikud 751 MEP-i (= Member of the European Parliament). Nende arv on olnud ja jääb n.ö. muutuvaks suuruseks, sest Suurbritannia lahkumise kõrval arvestatakse ka uusi liikmesmaid. Praegused 9. koosseisu rehkendused aga lähtuvad senistest fraktsioonidest. Neist kolm euroskeptilist kooslust ehk suuruselt 5., 6. ja 7. fraktsioon (lühendid ECR, ENF, EFDD ehk 63+58+54 ehk kokku 175; eelmiste valimiste järel 153 kohta) moodustusid alles aastail 2010–2015, ehk siis ei saa nende püsimises kindel olla seisus, kus uus koosseis pole oma tööd alustanudki. Selge see, et kõik ootavad uusi juhte, ja siis algab loomulik tunglemine suunas, kus asub võim. Hetkel kehtib jaanuaris 2018 sõnastatud printsiip, et EP juht tuleb valida nn. Spitzenkandidaten (= tippkandidaadid; haruldane saksakeelne termin reeglina inglise keeles tegutsevas institutsioonis) hulgast. Paraku tehti see otsus toonase jõudude vahekorra juures ja praegu on sootuks uus seis.

Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 5. juuni Kesknädalas.  www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.