Alkoholipoliitika kritiseerimisega piiri ei peeta

Piirikaubandus. Foto: Mailiis Ollino/Scanpix

Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiisi 25% pidanuks tooma rõõmuhõiskeid nii opositsioonisaadikutelt kui ka meedialt, sest on ju eelmist valitsust avalikkuses kritiseeritud just seetõttu, et viina- ja õllehind läks Eestis liiga kalliks. Reformierakond esitas lugematul korral Riigikogus eelnõu, et alkoholi hinda langetataks. Reformierakonna eksesimees, eurovolinik Andrus Ansip käis Eestis mööda konverentse ning ajakirjanikke veenmas, kuidas alkoholiaktsiisi langetamisega saab tehtud meeletu lollus ning et vastutajad peaksid Eesti poliitikast kaduma. Et tema ja mõnede teistegi reformierakondlaste arvates läheb piirikaubanduse tõttu meie riigikassast kaotsi sadu ja sadu miljoneid. Koostöös  õlletootjatest vanade liitlastega saavutati olukord, kus inimesed puht uudishimust läksid ja ostsid mõne euro võrra odavama joogikasti, krahmates seda Lätist suurtes kogustes endale, naabritele ja kogu suguvõsale. Rada tallati sisse…

Seejuures ei pannud keegi pahaks, et Reformierakond mängib arvudega ning vihastab inimesi asjata. Alkoholiaktsiisi laekus Taavi Rõivase valitsuse ajal 2015. aastal 222 miljonit ning 2017. aastal 229 miljonit. Lihtne arvutus näitab, et 100 miljonit kuhugi ei kadunud. Nüüd, mil valitsus langetamisotsuse tõepoolest tegi, pole kuulda, et tegemist oleks õige sammuga. Hoopis vastupidi – kriitika jätkub. Seda ilmestab hästi 1. juunil avaldatud Urmas Nemvaltsi karikatuur Postimehes: orav puu otsas karjub hüsteeriliselt küll üht, küll teist. Kokkuvõttes oli Reformierakonna poolt tegemist suurepärase meediamänguga, mille abil koguti toetust Riigikogu valimistel. Avalikkuse surve on kandnud tänaseks vilja, ning nüüd tuleb neil taas olla vastaspool ning valitsust mitte mingil juhul selle sammu eest kiita.

Seda, kas aktsiisi langetamine toob riigikassasse raha juurde või hoopis viib seda, saame näha lähiaastatel. Me ei tea, kas Soome turistid hakkavad enam Maarjamaal käima ning kas Läti alkoholikaupluste riiulid koguvad peatselt tolmu. Ka Rahandusministeeriumi analüütikud pole kindlad, milline samm oleks Eestile kasulik ning arvud ja hinnangud pidevalt muutuvad. Kindel on aga see, et kriitika valitsuse suunas jätkub – sõnakad on nii arstid kui ka erinevad ühendused, kes on alkoholiaktsiisi tõstmise vastu tervise seisukohast lähtudes, ja loomulikult ka poliitilised oponendid, kelle soov on ühel või teisel viisil kiiremas korras saada Keskerakonna juhitud valitsusest lahti ning koalitsiooniosalised aastateks taas opositsiooni saata.

Kn