Põuast vaevatud põllumeestele hakkas paistma lootusekiir

Pildil kuivanud rohumaa. Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Jaan Lukas

Jõgeva alevikus asuva Eesti Taimekasvatuse Instituudi nõupidamiste toa saali seinal on akadeemikute Mihkel Pilli ja Julius Aamisepa ning teistegi kuulsate spordiaretajate ja taimekasvatusteadlaste portreed. Paraku pole aga põllumajandusteadus veel niikaugele jõudnud, et suudaks põuale märkimisväärselt vastu pidavaid taimesorte aretada. Nii püüavad põllumehed tänavusel kuival ja kuumal suvel anda endast parima, et päästa saaki. Keerulises olukorras otsitakse abi ka riigilt.

Möödunud esmaspäeval kogunesidki Taimekasvatuse Instituuti arutelule Riigikogu maaelukomisjoni liikmed ning maaeluminister Tarmo Tamm ja erinevate põllumeesteühenduste juhid.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees, tervislike eluviiside ja sportliku karastusega Aivar Kokk ütles sissejuhatuseks, et tänavune kuumus on tõesti olnud väljakannatamatu. „Kuumus on tapvalt mõjunud nendelegi, kel meeldib rannas päevitada. Põllumajandus kannatab aga ilmastikuolude tõttu eriliselt. Köögiviljasaak on hukka läinud. Hoolikamatel põllumeestel on veel alles möödunudaastaseid põhupalle. Täna olemegi sel põhjusel koos, et olukorda kuulata ja lahendusi otsida.“

Kokk kiitis ka maameeste realismi ja teadlikkust. „Põllumehed väidavad, et erakorralise olukorra võib välja kuulutada, kuid lehmad ju seda sisse ei söö. Kaks aastat tagasi palusid põllumehed, piltlikult öeldes, jumalat, et see veekraani kinni keeraks. Küllap ollakse nüüd valmis kirikusse küünalt viima, et taevane valitseja põrgukuumuse vastu vihma saadaks.“

Maaeluminister Tarmo Tamm kommenteeris arvamusi, et Läti ja Leedu on põuaoludes väga adekvaatselt käitunud. „Ma tuletan meelde, et  oleme Euroopa Liidu liikmed ja peame lähtuma Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikast. Olukord on aga selline, et tänavu on sademete hulk väga väike ja piirkonniti väga erinev. Euroopa Komisjon on seisukohal, et erakorralist toetust täna maksta pole. Saan ka Komisjonist hästi aru – eelmine aasta maksti ju toetust liigniiskuse tõttu. Üks võimalus on riigiabi.“

Tarmo Tamm märkis, et olenevalt piirkonnast võib tänavusest suviviljasaagist saamata jääda 30–70 protsenti. Veel teatas minister, et Euroopa Komisjonil pole praegu erakorraliste toetuste maksmine kavas.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et saagid on tänavu kohati väga erinevad. Ta prognoosis võimalikeks saagi kadudeks 30–70 protsenti.

Eesti Talupidajate Keskliidu juhatuse liige ja üks MTÜ Noortalunikud eestvedajaid Kerli Ats arvas: „Loomakasvatajatele põhjustab muret söödavarumine, mille olukord on piirkonniti keeruline. Väljapääsuks oleksid käibelaenud ja paindlikum suhtumine PRIA-lt. Mõttekad on ka maksepuhkused. Mis puutub noortalunikesse, siis algajatel veel sageli puuduvad käibevahendid, vahel jääb puudu teadmistest ja oskustest.“

Aivar Kokk ilmutas pärast koosolekut optimismi: „Arutelu oli asjalik. Arvan, et leidsime mitmedki lahendused, mis parandavad põllumeeste majanduslikku ja rahanduslikku seisu. Arvestasime ka põllumeeste ettepanekutega.“ Ta pidas  komisjoni koosoleku üheks olulisemaks tulemuseks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) valmisolekut kaasa aidata põuast tingitud majanduslike kahjude korvamisele. Veel lisas ta, et PRIA toetusi makstakse detsembris, kuid tänavu oleks neid põllumeestel juba septembris vaja.

Aivar Koka sõnul on maaelukomisjon seisukohal, et MES-il tuleks riigieelarvest taotleda 20 miljonit eurot, mis aitaks tagatisena põllumehi võimalike laenunõuete korral.

Riigikogu maaelukomisjoni liige Heimar Lenk ütles usutluses Kesknädalale, et komisjoni koosolek oli vajalik, kuid andis üsna argiseid lahendusi. „Lootma peab ikka MES-ile ja PRIA-le. Selgus ju, et Euroopa Komisjonilt me raha ei saa. Pole võimalik välja kuulutada ka hädaolukorda; seda saab teha siis, kui inimeste elu on ohus ja esimesed ohvridki juba olnud.

„Kui olin noor ajakirjanik, osalesin kõrgete põllumajandusametkondade koosolekutel, kus samuti ilmastikukriisidest põhjustatud probleemidele lahendusi otsiti. ETV Moskva korrespondendi tööaastail paluti mul aga Eesti põllumajandusmuredest „Vremjasse“ lugu teha, sest siis olid paremad lootused Moskvast toetust saada,“ meenutas Lenk.

Aasta Põllumees 2016, Pajusi kandi põllumajandusfirmade juht Lembit Paal oli pärast maaelukomisjoni nõupidamist mõtlik. Rääkis veidi juttu põllumeeste ühenduste esindajatega ja siis oli valmis väikeseks usutluseks „Kõige olulisemaks uudiseks Riigikogu maaelukomisjoni vaatevinklist on tõdemine, et poliitikud mõistavad põllumeeste muret seoses pikaajalise ja erakorralise põuaga. Kõige käegakatsutavamaks eesmärgiks oleks ehk võimalus PRIA-aga läbi rääkida, et nõuete mittetäitmisele ei järgneks sanktsioone. Vajalik on ka põllumeeste vastastikune solidaarsus ja abistamisvalmidus.“

„Kuskil pole öeldud, et elu peab kerge olema. Nii põllumehe kui ka pillimehe leiva väljateenimisel on oma meeldivad küljed, kuid ka rängad raskused ja riskid,“ lausus põllumajandusettevõtja, kes tuntud ka akordionistist rahvamuusikuna. Võimet pillimänguga vihma välja võluda pole multitalendilgi.

Järgmine kord koguneb Riigikogu maaelukomisjon Jõgevamaale 14. augustil, et saada ülevaade, kas MES-i omakapitali suurendamiseks on raha leitud ja kas PRIA on valmis toetusi põllumeestele varem välja maksma.

1 Kommentaar
  1. Mäletan 9 kuud ago
    Reply

    vägagi hästi, et juba ülimalt vastikus ENSV-s oli Pandiveremail mitmel põllul näha kastmisrattaid. Traktorid vedasid neid kuhu vaja ja voolikust lasti vesi piki liikurit ning kõik sai kastetud. Siis oli asi küll nõukogulikult mäda, sest vahel kasteti ka vihma ajal, sest nii nägi eeskiri ette. Nagu täna pannakse maapigi maha, ehkki vihma sajab ning töö läheb untsu.
    Ma ei mäleta aga täpselt aega, millal selline kastmine kuival ajal lõpetati, kuid tõenäoliselt ahnel Eesti vabariigi õigusliku jätkamise ajal. Siis otsustati, et taimed kasvavad ka kastmata ja nüüd maksab see päritud ettevalmistatmatus kätte.
    Nii et Tarmo võiks ilma ühegi kokkutulekuta anda põlduritele kohe nõu asutada kastmismasinad. Ning et neid ei toodaks taas kuskilt Botsvaanast sisse, vaid need pandaks kokku siis. Tarmo aga teab suurepäraselt, et enam ei jõua ja poole aasta pärast pole ta enam minister. Siis aga võib kogu põllumajanduse saata nahhuj ning hakata vastasrindes irisema, miks hinnad on kõrged jmt.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.