Norra raadioreform ei vääri järgimist

Andres Laiapea, välispoliitikavaatleja

Mõnikord on ebapopulaarsed otsused tõesti valed. Eelmisel aastal esimesena maailmas täielikult digitaalsele audiolevile üleminekut alustanud Norra tahtis olla teerajaja, kuid sai hoopis hoiatavaks näiteks teistele riikidele.

Plaan võtta raadiosignaalide edastamisel kasutusele digitaalse raadioringhäälingu standard (DAB) kõlas esmapilgul kaunilt. DAB võimaldab pakkuda paremat levi ja helikvaliteeti ning rohkem kanaleid kui sagedusmodulatsiooni (FM) kasutamine. Lisaks aitab see kokku hoida ülekandekulusid. Nii tunduski see paljudele poliitikutele mõistliku mõttena.

“Kuulajad saavad ligipääsu laiemale ja mitmekesisemale raadiosisule ning võivad nautida paremat helikvaliteeti ja uusi funktsioone,” teatas 2015. aastal Norra kultuuriminister Thorhild Widvey (Konservatiivne Partei), kes langetas siis lõpliku otsuse üleriigiliste jaamade FM-saatjad 2017. aastal välja lülitada. “Digitaliseerumine parandab ühtlasi kõvasti hädaolukordadeks valmisoleku süsteemi, aitab tuua suurema konkurentsi ning pakub uusi võimalusi innovatsiooniks ja arenguks.”

Tegemist ei olnud välguga selgest taevast. Norra alustas katsetusi DAB-saatjatega 1995. aastal ning põhimõttelise otsuse täielikult digitaalsele audiolevile ülemineku kohta langetas parlament juba 2011. aastal. Kahe paralleelse süsteemi tööshoidmine oli kulukas ning paljud vanad FM-saatjad vajanuks peagi väljavahetamist. Lõpuks tuli teha valik.

Rahvas oli raadioreformi vastu

Parem helikvaliteet ja suurem kanalite valik on küll head, aga kui seepärast tuleb välja vahetada raadiovastuvõtjad või osta 100–200 eurot maksev adapter, et ka edaspidi saaks autos raadiot kuulata, on tavakodanike pahameel garanteeritud.

Üleriigiliste jaamade FM-saatjate väljalülitamine algas 2017. aasta jaanuaris riigi põhjaosast ja jõudis detsembriks lõunatippu. 2016. aasta lõpul tehtud küsitlus näitas, et reformi toetas ainult 17% norralastest, 66% oli vastu. Rahulolematus sellega ei ole vaibunud.

Digipöörde üheks eesmärgiks oli parandada levi, et raadiot oleks paremini kuulda ka tunnelites ja mägede vahel ning erakorralised teated (näiteks varingute ja laviinide kohta) jõuaksid selle kaudu võimalikult paljudeni. Tagajärjeks aga on, et üleriigiliste raadiojaamade kuulatavus on langenud enneolematult madalale tasemele.

Enne digipööret kuulas autoga sõites raadiot iga päev 73% norralasi ja vähemalt kord nädalas juhtus raadio juurde 93% norralastest. Suvel on raadiokuulamine tavaliselt tagasihoidlikum, aga tänavu suvel on see langenud eriti rängalt. Kui juulis tuli uudis, et 27. nädalal kuulas iga päev raadiot vaid 51,2% elanikest, leidis Norra Keskerakonna kultuuripoliitika kõneisik Åslaug Sem-Jacobsen, et käes on aeg FM-saatjad uuesti sisse lülitada.

“Need uued rekordmadalad kuulajanumbrid on dramaatilised. Meedia mitmekesisuse ja riigi hädaolukordadeks valmisoleku jaoks on kiiresti vaja, et raadio kuulatavus oleks hoopis teisel tasemel. Selleks et kindlustada raadio tulevik, peame riikliku FM-võrgu uuesti sisse lülitama, enne kui veelgi enam inimesi raadiokuulamisest loobub,” ütles Sem-Jacobsen.

Tema hinnangul ei ole kuulatavuse langus tingitud sellest, et halvenenud oleks raadioprogrammide sisu. “Minu arvates tuleb see sellest, et paljud inimesed ei saa kuulata raadiot nii nagu nad tahavad, nimelt FM-i. Seetõttu ütlebki 57% elanikkonnast, et nad on rahulolematud sellega, et FM-i vahetas välja DAB, nagu näitas viimane meediauuring,” selgitas keskerakondlane. “Minu meelest provotseerib paljusid see, et neid sunnitakse ära viskama korralikult töötavad FM-raadiod ja kulutama raha DAB peale.”

NRK on kaotanud palju kuulajaid

DAB-raadiote müüginäitajad on jäänud samas oodatust tagasihoidlikumaks. Ühest küljest on kasvanud väikeste kohalike raadiojaamade kuulatavus, millel on lubatud edastada signaali FM-saatjate kaudu 2022. aastani. Neid kuulab nüüd 55% norralastest. Võrdluseks, et Norra avalik-õigusliku ringhäälingu NRK kõigi kanalite kuulatavus kokku oli 27. nädalal kõigest 35%, kuigi samal ajal tegi see jalgpalli maailmameistrivõistlustelt ülekandeid, mis on kuulajate arvu tavaliselt suurendanud.

Teisest küljest on üleriigilised kanalid kaotanud aga kõvasti kuulajaid voogedastusplatvormidele, mida on tänu mobiilse interneti levikule järjest mugavam kasutada ka autoga sõites. Spotify kasutajaskond on suurenenud Norras koguni nii hoogsalt, et ettevõte sai lubada endale sel aastal premium-teenuse kuutasu tõstmist: inimesed tahavad kuulata muusikat ja on valmis selle eest maksma.

Samuti on suurenenud naabermaa Rootsi raadiojaamade kuulatavus ning 17% norralastest eelistab nüüd autoga sõites üldse vaikust. DAB kasutajad on paranenud helikvaliteedi ja laienenud valikuga rahul (uued kanalid on võtnud enda alla 34% turust), kuid üldiselt ei ole rõõmustamiseks põhjust.

“Üht kindlaimat massimeediumit meie riigis ei kasuta järsku enam ligi pooled meist. See viib kiiresti selleni, et headesse raadioprogrammidesse investeerimises ei nähta enam nii suurt väärtust. Ja kehvem sisu viib päris kindlasti selleni, et veelgi enam inimesi hülgab raadio,” märkis Sem-Jacobsen.

Keskerakond tegi 2016. aastal küll ettepaneku FM-saatjate väljalülitamine edasi lükata, kuid ei leidnud piisavalt toetust. “Nüüd peavad poliitikud julgema teha seda, mida on vaja,” ütles Sem-Jacobsen. “Oli viga lülitada riiklik FM-võrk välja enne, kui DAB oli korralikult välja arendatud ning piisavalt paljud inimesed seda kasutada tahtsid.”

Digipöörde entusiastlikud eestvedajad peavad seevastu veaks hoopis seda, et väikestele kohalikele raadiojaamadele anti DAB-standardile üleminekuks kauem aega. Nende sõnul tulnuks asi korraga ja kiiresti ära teha, sest see motiveerinuks inimesi ostma rohkem DAB-seadmeid, ning ühelt standardilt teisele üleminekuga kaasnenud probleemid olnuks väiksemad.

Õppetund ka Eesti jaoks

Eestis katsetati DAB-saatjaga programmide edastamist aastail 2000–2005 ning Eesti Rahvusringhääling (ERR) tahab alustada sellega nüüd uuesti Tallinna piirkonnas (kasutades DAB+  standardit, mis on DAB täiustatud versioon).

ERR-i raadio tehnika- ja salvestusosakonna juhataja Vytautas Martinonis rääkis eelmisel aastal seoses Norra digipöördega portaalile geenius.ee, et ainult DAB kasutamisel saaks ERR hoida saatekuludelt kokku kuni 60% eelarvest, mille võiks suunata näiteks raadioprogrammide arendusse. Tehnilise Järelevalve Ameti sagedushalduse osakonna juhataja asetäitja Tanel Vinkel ütles aga Postimehele, et põhimõtteliselt võiks sellega Eestis alustada kasvõi kohe. Norra kogemus näitab paraku, et head nahka sellest ei tuleks.

Läti otsustas oma DAB+ katsetused eelmisel aastal lõpetada, leides, et üleminek uuele standardile oleks liiga kallis ja sisuliselt kontraproduktiivne olukorras, kus tuleb konkureerida mobiilse internetiga. Sama järeldus peaks kehtima ka Eesti jaoks.

12 kommentaari
  1. reklaam 3 kuud ago
    Reply

    Aga arvuti ei ole REKLAAMIVABA.
    Justkui TÄIU täis ! Igast nurgast vilksab välja ja virvendab.Raiskab aega, ära ei lähe mõni.JULTUNUD.
    Kas tõesti reklaam MÕJUB ?
    Minule kõll mitte. Olemas peavad olema infotahvlid ja sealt loed mis tooted olemas ja siis osakond uutele toodetele. Liikide järgi. Teenustele.

  2. Mul 3 kuud ago
    Reply

    on alles veel vana VEF260 ja Sony 90ndatest. Eestit saan kuulata, sest seal on ultra olemas. Kuid vabalevi kesklainel ja pikallainel samuti. Pole üldse kehv kuuldavus. Muidugi parem on hilisõhtul ja varahommikul, kuid päeval on muudki teha.
    Mitte ei saa aru, miks meil kesklaine ära hävitati, oleks saanud kuulata ka paljudes kohtades väljaspool Eestit.

  3. arusaamatu 3 kuud ago
    Reply

    Täiesti arusaamatu, kust tuleb siin kommentaatoritel arvamus, et DAB muudab raadiod reklaamivabaks?

  4. radio nord 3 kuud ago
    Reply

    Oli teerajaja Radio Nord. See näitas tegelikku elu siis, kui too kirjatsura veel isakotis oli.
    Kõik tänased uuendused Norras on niivõrd atraktiivsed, et ajavad siinsetel mogulitel harjad punaseks.
    Teie äridel saab olema lõpp. Raadiod on juba Eestis müügil ja neid ostetakse hulgikaupa. Lõpp igasugustele reklaamidele!

  5. […] Artikkel ilmus algselt ajalehes Kesknädal. Kommenteerida ja kommentaare lugeda saab Kesknädala veebilehel. […]

  6. KES TEAB??? 3 kuud ago
    Reply

    Oskab keegi öelda, mis ETV-ga LAHTI ON ?
    Ühtegi sarjafilmi, mis enne – Katharina, Victoria, Poldark, Sõda ja rahu, Loomaaia loomise lugu ,hädakorral Öine administraator , enam ei tule ! Juba enne 20 ndat hakkas jama peale ja täna ka pole. Mitte, et need väärtfilmid oleksid, aga ega neil viga pole – aitavad unustada kogu ümbritsevat jama.
    Rannahotell on aga omamoodi igav, nagu Skandinaavia filmid ikka.
    On NEIL RAHAD OTSAS ???
    Siis pole mul levilepingut ka tarvis, aina maksa.
    Teatrietenduste ülekandeid nagunii ei tule…

  7. ERR 3 kuud ago
    Reply

    Meil on nii rikas riik ja rikkad inimesed, et võib kasvõi iga kuu panna rahva uusi telekaid, raadioid ja arvuteid ostma.
    Telekate levi vahetati välja, oli 1 või 2 korda? ja osteti uued pildimasinad ja lisaseadmed .,paljud jäid ilma pildivaatamise võimaluseta. Mis siis sellest ? Silmgi ei pilkunud otsustajatel.
    Minupärast tehke mis tahes, aga olgu uued aparatuurid-värgid siis tasuta antud. Nagunii ei jaksa seda loba kõike ära kuulata,vaadata,lugeda, mis igast nurgast sisse imbub. Nagu oma isiklikku elu ja mõtteid polekski inimestel. Ja otse loomulikult on kõik see tervisele täiesti kahjutu – tervistav hoopis!

  8. kelle käsul? 3 kuud ago
    Reply

    Milleks selline vastutõõtamine?
    Kas ajalehel on habukurkiaeg?
    Nii pikk jama ja ei tolku mingist.
    Ärge olge tuleviku vastased!

    • Pudrumuna 3 kuud ago

      Kes siis munaputru teha ei oskaks või mis seal nii keerulist on? See on sama lihtne kui spagettide keetmine, pannkookide praadimine või kartulite koorimine. Tuleb aga välja, et olete munaputru alati valesti teinud ning serveerinud lauda “latialust” propagandat.
      Digiraadio võlu ongi selles, et reklaamid jäävad kuulamata!
      Seda ei kannata rikkurid silma otsas.
      Seepärast ka selline kirjutis teie lehes.
      Näha on, et värisete meie ees. Meie hakkame võimu võtma. Lõpetame koheselt korruptsiooni ja vabastame kõik poliitvangid.
      Toome rahvad tänavale TASUTA laulma!
      Aitab teite lubadustest. Nüüd algas tegude aeg!

  9. oh teid küll 3 kuud ago
    Reply

    Miks tahate oma kirjaga rahvast lollitada? Eesti on digiriik Maailmas Nr 1!
    Ja nüüd äkki vastuseis sellisele süsteemile, mis on maailmatasemel?
    Kas raudtee halvamisest veel väheseks jäi?
    Miks olete kõige uue vastu?
    Aeg on koopast välja kolida ja asuda inimese moodi elama!

  10. Reklaami kadu 3 kuud ago
    Reply

    Maailm on täis Internetiraadioid.Nende hulgas palju reklaamivabasid.
    Võid valida selliseid oma maitse järgi. Vaid Itaalias ligi 2 tuhat!
    Muidugi ei meeldi see REKLAAMIANDJAILE!
    Seepärast ka halvustav artikkel!
    Täpselt, nagu MMS-i vastupropagandas. Aga kuhu jääb vabadus VALIDA?

  11. Joe 3 kuud ago
    Reply

    Norra kui vaba riik ja ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse vaid hoolitseb oma rahva eest–see väärib järgimist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.