Reformarid õlletootjate lõa otsas

Mulgi pruulikoda. VALDO OTS/SCANPIX

Reformarid ja õlletootjad käivad käsikäes. Kohe samal päeval, kui Õlletootjate Liit teatas alkoholiaktsiisi alalaekumisest esimesel poolaastal ning 100 miljoni euro võrra prognoositust väiksemast selle aasta eelarvelaekumisest, küsis Reformierakonna parlamendifraktsioon arupärimises peaminister Jüri Rataselt, et miks valitsus ei tegele piirikaubanduse piiramise ja aktsiisipoliitikaga.

Õlletootjad toovad esile, et esimese kuue kuuga laekus riigieelarvesse 119 miljonit eurot alkoholiaktsiise, mida on 9 miljonit eurot vähem kui 2016. aasta ja 3 miljonit eurot vähem kui 2017. aasta esimesel poolaastal, seda hoolimata peaaegu mitu korda tõusnud maksumäärast. Nõnda prognoosivad õlletootjad alkoholiaktsiisi laekumiseks ca 240 miljonit eurot, mis on üle 100 miljoni euro vähem kui riigieelarvesse planeeriti.

„Aktsiisimäärad on viimaste aastate võrdluses tõusnud kordades, tänavusel kevadel ja suvel on olnud müüki soodustavad ilmad, ka inimeste ostujõud on paranenud, aga vaatamata sellele laekub alkoholiaktsiisi tõenäoliselt absoluutnumbrites sel aastal vähem kui näiteks 2016. aastal, mil laekus 251,1 miljonit eurot,” teatas Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk 22. augustil.

Samal päeval esitatud arupärimises võrdlevad reformarid praegusi aktsiiside laekumisi samuti 2016. aasta laekumistega. „Rahandusministeeriumi 13. augusti pressiteates on ülevaade käesoleva aasta poolaasta maksulaekumisest, millest selgub, et 2018. aasta I poolaastaga on laekunud eelarvesse planeeritud alkoholiaktsiisist 35,8%…

Võrdluseks – 2016. aastal laekus poole aastaga oluliselt enam: 51,6% planeeritud alkoholiaktsiisist…,“ kirjutavad nad arupärimises. Lihtne võrdlus näitab, et tänavused maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja riigieelarvesse laekumised jäävad planeeritust väiksemaks,“ tõi toona esile reformierakondlasest rahandusminister Maris Lauri.

Seega võrdlevad nii õlletootjad kui ka Reformierakond praegusi aktsiisilaekumisi 2016. aasta algusega, mis peaks olema justkui alkoholiaktsiisi kuldaeg. Ning see ta näiliselt ilmselt ongi, kui arvestada seda, et isegi andmete võrdlemisel kõnnivad õlletootjad ning reformikad sama rada.

Ühte rada tallatakse ka Eesti ja Läti võrdlemisel. „Eesti ja Läti vaheline piirikaubandus on tekkinud ja kasvanud pooleteist aastaga väga suuremahuliseks ega ole ka ette näha, et stabiilsus või lagi oleks saavutatud. Seetõttu prognoosime, et alkoholiaktsiiside ning sellega seotud käibemaksu laekumine väheneb veel nii sel aastal kui ka järgmistel aastatel,“ ütles õlletootjate esindaja Peeter Võrk.

„Kui palju on kehtivad aktsiisimäärad Eestis kõrgemad kui Lätis? Kui suur on Eesti maksutulu kaotus kasvanud aktsiisidest ja piirikaubandusest? Kas Teie hinnangul on järsult kasvanud piirikaubanduse Eesti jaoks probleem ja kui on, siis kuidas kavatsete sellega tegeleda?“ küsivad reformierakondlased valitsusjuhilt sellele lisaks.

Seega jääb üle oodata alkoholitootjatelt järgmisi teateid, et aru saada, mis reformierakondlasi tegelikult huvitab.

Aivar Jarne

1 Kommentaar
  1. Ei 3 kuud ago
    Reply

    saa Aivarist aru. Miks peab mingi jõuk üksi selle totaka aktsiisi vastu seisma, seisku ka teised ning kaotagu see üldse ära! Samuti vedelkütustelt, mida me ise tööstuslikus mõttes ei toodagi. Maksud tuleks aga ühitatud tarbimismaksust. Kuna raha liigub siis rohkem, on ka tarbimismaksu määr väiksem. Ja pealegi ega meist keegi oma raha põllul põletama hakka, ikka midagi ostab ja maksab ka makse. Kuna euro pidevalt väärtusetustub, siis peabki kohe võimalikult ta ära kulutama, sest muidu röövivad pangad nagunii selle kogutava osa ära.
    Nüüd on aga selline seis, et üks ei taha ja teised on kadedad. Vastu ollakse aga pigem vastandamise enda pärast, kuigi mõistus sunniks samuti tegutsema nagu teine teeb.
    Ei taha sellist sotsialismi, kus inimeselt röövitakse võimalikult palju ära ja siis hakatakse koogutamise järgi tagasi annetama.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.