Riigireformi keskmes peab olema inimene

Pildil Helmut Hallemaa, ELMO RIIG/SCANPIX

Helmut Hallemaa, Riigikogu liige  (Keskerakond)

Riigireform on kuum teema. Asjakohased, Eestimaa inimeste vajadusi arvestavad reformid on vajalikud, isegi möödapääsmatud.

Oma esimese kahe ettepanekute paketiga tulid välja kodanikualgatuse korras toimetava Riigireformi Sihtasutuse inimesed. Selle ühenduse töökus on hinnatav. Paljud neist teemadest on arutelul olnud Riigikogu Keskerakonna fraktsioonis. Mitmegi ideega saab nõustuda, aga mõned vajavad selgitusi ja analüüse.

Riigireformi ja head haldust tuleb käsitleda laialt – kogu rahvast ja riiki puudutava valdkonnana. See hõlmab riigivalitsemist ja selle ümberkorraldamist, haldusreformi ja kohalike omavalitsuste tugevdamist, avalike teenuste heal tasemel osutamist ja nende kättesaadavuse tagamist. Selle eelduseks on kogu avaliku sektori, elanike ja kodanikeühenduste tasakaalus suhted, koostegutsemine.

Vajame tarka riigireformi

Välistada tuleb asendustegevused, millele osundas oma ettekandes professor Rein Taagepera Riigikogus selle aasta juuni algul toimunud riigireformi-teemalisel oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul. Teeme tõesti olulisi asju! Sellises reformis peab olema välistatud ühe lauaga löömine. Pahupidinäiteid on mõne aasta tagusest avaliku sektori töökohtade arvulisest vähendamisest Tartu Ülikooli Kliinikumis, Maanteeameti ARK-ides ja mujalgi. See peab olema rikas reform – mitmekesine, erisustega üle Eesti. Riigireformis olgu tunda ja näha inimlikkust – riik on inimese jaoks, mitte vastupidi.

Reformide märksõnaks peab olema tõhusus – mitte lihtsakoeline efektiivsus, vaid kulude kärpimine. Avaliku sektori efektiivsuse mõõdupuuks peab olema inimestele parimate võimalike avalike teenuste tagamine. See peab olema paindlik – riigireformis ei saa ega tohi olla pikaajalisi dogmasid, vajadusel tuleb kiiresti reageerida ja asju ümber korraldada. Kindlasti on vaja jätkata liikumist nullbürokraatia suunas –  sellist tegevust nimetas akadeemik Jaak Aaviksoo tabava metafoorina „sahtli tühjendamiseks“. Peame võimendama oma eeliseid, rõhutas sellel arutelul parlamendis õiguskantsler, professor Ülle Madise.

Riigireformi keskmes peab olema inimene. Iga otsuse puhul tuleb eelnevalt hinnata, mida võidab sellest iga konkreetne Eestimaa inimene. Eesti riik on varasemate aastate suurte reformide tuhinas juba muudetud üliõhukeseks; siin puuduvad edasise „höövlitöö“ võimalused.

Jätkuvalt peavad ennaktempos tõusma päästjate, politseinike, piirivalvurite, õpetajate, koolide tugispetsialistide, kultuuritöötajate, lasteaednike ja meditsiinitöötajate palgad, teistegi tööinimeste palgad. Tuleva aasta riigieelarve toob siin arvestatavad muutused, palgatõusud peavad jätkuma ka tulevikus.

Ülioluline, väga vajalik, lausa möödapääsmatu on erakorraline pensionitõus. Meie riigi kestmisse ja tulevikku panustanud eakad tuleb vaesuspiirist välja tuua.

Oluline on Eestimaa areng – „Kogu Eesti peab elama!“. Elu peab olema võimalik ka väljaspool Tallinna ja Lõuna-Eestis Tartut, samuti mujalgi Eestis. Riik peab tagama inimestele olulised, põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisega seotud põhiteenused – elu- ja tervisekaitse, hariduse, sotsiaalkaitse – nende elukohas kõikjal Eestis. Riik peab kaasa aitama ettevõtluskeskkonna arengule kogu Eestis. See mõjutab otseselt ka elanike heaolu kasvu, mis on riigireformi üks peamisi eesmärke.

Riigikogu olgu strateegiliste arutelude keskuseks

Regionaalpoliitikat tuleb näha laialt, ülioluline on selle rahastamine. Siin on tähtsad kaks suurt vajadust ja abinõude gruppi. Omal moel määrab elu võimalikkust kohtadel teede olukord ja sõidetavas. Vaja on rohkem vahendeid kohalikele teedele, nende tolmuvabaks muutmist, maakonnakeskuste ja oluliste kohalike keskuste siseste magistraalide korrastamise riiklikku programmi. Teine piirkondade ja kohtade arengu võti seisab ettevõtluse arengus ning uute töökohtade loomise toetamises regionaalsete investeeringute programmi kaudu.

Me oleme teostanud olulise osa riigireformist, haldusterritoriaalse reformi ning astunud esimesed olulised sammud haldusreformis. Seda on tunnustanud ka Riigireformi Sihtasutus. Selle väga pika protsessi õnnestumise eelduseks on riigi ja omavalitsuste koostöö, mis juba ongi paranenud.

Riigireformi Sihtasutuse soovitusega muuta meie esinduskogud tõhusamaks saab vaid nõustuda. Tuleb luua portaalid ja kaasamisplatvormid Eesti kodanike kaasarääkimiseks seadusloomes. Riigikogu peab kujunema strateegilise mõtte arutelude keskuseks.

Me saame õppida ka teiste riikide kogemustest, tehes omi asju muidugi meile ainuomasel parimal võimalikul moel. Eeskujuks oleks siin Soome Eduskunta Tulevikukomisjoni kogemused.

Tõhusa ja armastatud Eesti riigi ehitamise töös on edu võimalik saavutada ainult meie kõigi ühisel hoolel ja jõul. Inimest arvestava ja inimesele mõtleva riigireformi motoks, eesmärgiks ja taotluseks saab olla ja peabki olema „Õiglane riik kõigile“.

1 Kommentaar
  1. Vaat 2 nädalat ago
    Reply

    see on uudis! Nüüd on isegi INIMENE üles otsitud. Ei tea ainult, mida selle inimesega nüüd ette võetakse, seni on ikka kõik inimese eest otsustatud. Ka see iluravi, mida millegipärast reformiks kutsutakse (vist kõlab sitanikerdamine nii uhkemalt), on ju vastu inimeste tahet. Õigemini pole seda inimestelt üldse küsitudki. Paljude skohtades toimusid hääletused, kui hallemaad tahtsid valdu suursovhoosiks liita, kuid kui ka rahvas oli vastu, siis sõideti bulldoosriga üle ja kehtestati see, mille ostustas 2-3 poliitilist värdi. Selle käpardliku “reformi” vead alles hakkavad ennast ilmutama, kuid jube enne oli selge, et kliki sooviks on elu maakohtades täielikult hävitada. Jäävad ainult rikkamad ametnikud, kes kokkuröövitud rahaga odavnenud maamajad kokku ostavad ja seal pinnalekäivatest töökaaslastest puhkamas käivad.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.