Poliitika suursündmuseks tuleb väärikalt valmistuda

Toomas Paur. Foto: Facebook

Toomas Paur, Riigikogu liige, Keskerakond

Riigikogu valimisi võib nimetada demokraatia pidupäevaks või, sporditerminit kasutades, ka meistrivõistlusteks kutsuda. Suursündmuseks tuleb aga valmistuda alati väärikalt, pidada lugu endast, oma toetajatest ja mõttekaaslastest, ning samas austada ka konkurente.

Nii Eestis kui ka välisriikides kiputakse valimiste eel ikka ühte või teist erakonda märgistama mõne negatiivse kuvandi või mõistega, näiteks nimetama parketikõlbmatuks, populistlikuks, idealistlikuks. Kasutatud on ka räigemaid sõnu. Vahel võetakse sihikule ka erakonnajuhi isikuomadused. Sageli aitabki selline käitumine konkurentidelt hääli võtta. Paraku jääb sel viisil saavutatud edule juurde mõru maitse. Ühtlasi võib vajaka jääda reaalsusest poliitikamaastikul, sest me ei tea, milliseks see kujunenuks kui valimiskampaania toimunuks ilma ärapanekuta.

Kõik Eesti erakonnad on seaduslikult registreeritud ühendused, oma liikmeskonna ja toetajaskonnaga. Igaühel neist on oma huvigrupp, kes suuresti sotsiaalsete protsesside  tulemusena välja kujunenud. Ilma vastava pinnaseta on erakonna loomine väga keeruline kui mitte võimatu. Ka seda silmas pidades peab poliitilises konkurentsis valitsema vastastikune väärikus. Teravuste ja labaste mahlakustega ründamine kutsub kergesti esile ka pada-sõimab-katelt efekti. Teist verbaalselt rünnates võid sama vulgaarselt sõnarelvaga vastu saada. Nii tekib ahelreaktsioon. Desorienteerituks võivad jääda ka valijad, eriti need, kes ei süvene erakondade programmidesse ja valimislubadustesse, vaid teevad oma järeldused ajakirjandust või sotsiaalmeediat kiiresti lugedes. Paraku jäävad lopsakad ütlemised ka kergemini meelde ja levivad kiiremini. Poliitikaelu kvaliteet aga kannatab.

Erakonnad peaksid oma põhimõtteid ja eesmärke, erisusi konkurentidest välja tooma ennekõike diskusioonides maailmavaateliste ideede ja lahenduste otsimise sisu tasandil, lähemat ja kaugemat tuleviku silmas pidades. Valijatele tasub selgitada, millised on seisukohad  Eesti üldises arengus, välispoliitikas, majanduses, tervishoius, hariduses, kultuuris jne. Selline teavitustöö paneb ka valija paremini kaasa mõtlema, huvi tundma, küsima.

Lahmiva mahategemise tulemuseks võib olla aga tüdimus ja valimistel  hääletamata jätmine.  Suur arv valimistest kõrvale jääjaid võib tähendada sedagi, et valimised võidab niisugune erakond, kelle vaated vastavad mõne väiksema huvigrupi huvidele.

Sisulises diskusioonis on põhjendatud ja teretulnudki mõistuse piires püsiv teravus ja intriig. Juba Vabadussõjast jutustavas Albert Kivikase romaanis “Nimed marmortahvlil” on lause: “Riid, kui see on põhimõtteline, on hea demokraatia tunnus.“

Soliidsus poliitikamaastikul loob suuremad eeldused ka kaugemale ulatuvate sihtide elluviimiseks. Juba 2009. aastal kirjutasid Tõnis Saarts ja Leif Kalev ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud artiklis “Poliitiline kultuur ja Eesti ühiskonna uuenemine” järgmist: „Niisiis peab nii ametnike ja poliitikute kui ka valijate suhtumises toimuma nihe, jõudmine arusaamani, et poliitika tähendab ka teatud pikemaajaliste eesmärkide seadmist, mitte ainult reageerimist juba olemas olevatele akuutsetele probleemidele, efektset ärapanemist ja loosunglikkust.“

Daamilikku ja härrasmehelikku käitumist on poliitikas tarvis ka seetõttu,, et päris täpselt ei tea kunagi ette, millise erakonnaga võib tekkida vajadus koalitsiooniläbirääkimisteks, kompromissi leidmiseks ühe või teise probleemi lahendamisel. Kohtunikuks on valimistel ju valijad; laskem neil teha arukas ja kaalukas otsus.

Head poliitikud, tehkem valimiseelses võitluses kõike seda, mis teie tõsistest tegemistest ja käitumistest tulenevalt tooks valima ka need inimesed, kes pole seda teinud juba kümneid aastaid!

3 kommentaari
  1. Joomas Pahur 4 päeva ago
    Reply

    Põhimõttelage tüüp tahab igal juhul pumba juures olla.

  2. Tere 5 päeva ago
    Reply

    talv! Mis ajast on rahvavõim selline, kui rahvale võimu ei kuulugi? Kas Toomas pole tõesti lugenud midagi rahvavõimu ajaloo kohta ning mis on TEGELIK ja mis VÕLTSrahvavõim.
    Pealegi miks pidada pühaks põhiseadusevastase valimisseaduse abil bandiitide sokutamist mäeotsa? kas Toomas on tõesti NII LOLL, et ei suuda ka loogiliselt 2 osta kokku viia? Et 2:4 ja 3:6 on küll VÕRDELINE aga 2:4 ja 3:8 enam mitte?
    Soovitan enne pröökamahakkamaist see endale selgeks teha, sm Paur. Saan aru, et su tengelpung paisub just tänu valele ja valetajate kannuseid teenides, kuid kas tõesti sinu surmani?

  3. mnjah 5 päeva ago
    Reply

    kõik ju õige, aga reaalsus kahjuks näitab midagi muud. Pori loopimine ja vastastikused “viisakusavaldused” aina süvenevad. Poliitika tegemine ja eriti veel enne valimisi muutub aina inetumaks ja räigemaks ja see on juba kandunud ka inimestele/valijatele. Lugege kommentaariume, need trollid seal räägivad ju täpselt samade sõnadega nagu nende iidolid Riigikogu saalis või sotsiaalmeedias. Eeskuju on nakkav ja kui seda lastakse teha, siis kõik süveneb veelgi. Vaadake ka oma kommentaarium üle, miks hoiate üleval näiteks sellist kommentaari “Loll lehm” Kas see on ka kuidagi demokraatia ja sõnavabadusega seotud?

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.