Teine pensionisammas kütab kirgi

Pildil vanad inimesed külma ilmaga tänaval. Foto SILLE ANNUK/SCANPIX

Aivar Jarne

Pärast seda, kui erakond Isamaa tegi eelmise nädala algul ettepaneku, et teine pensionisammas võiks edaspidi olla vabatahtlik ning et selles oleva rahaga võiksid pensionikogujad maksta pigem tagasi kiirlaene, läks lahti kirglikuks aruteluks. Pensionisammaste üks loojaid, sotsiaaldemokraadist Riigikogu esimees Eiki Nestor teatas koguni, et pensioniraha eest kiirlaenude tagasimaksmine on rumalus kuubis.

Seevastu endine pangajuht, ettevõtja Indrek Neivelt kirjutab ERR-i kommentaaris, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisel ning sealse raha kasutamisel laenu tagasimaksmiseks oleks laenuvõtjatele väga suur kergendus. Langeks paljude inimeste stressitase ning elu läheks selle tulemusel paremaks.

Pangad on välja andnud tarbimislaene summas 800 miljonit eurot keskmise intressiga 15 protsenti ja keskmise kulukusemääraga 20 protsenti aastas. Lisaks veel teiste krediidiandjate laenud. Kokku on kõrge intressiga laene väljastatud üle ühe miljardi euro. Ja nende keskmine intress on 20 protsendist kõrgem. Eluasemelaenu keskmine intress on 2,5 protsenti.

Kui vaadata pensionifondide tootlusi, siis need peaksid ületama eluasemelaenu intressi. Kõik fondid kahjuks seda ei suuda. Aga kallite laenude intresse ükski fondihaldur ületada kindlasti ei suuda. 20 protsenti on igal juhul kättesaamatu. „Ehk kui me vaatame seda üksikisiku vaatenurgast, siis oleks väga hea kallis laen oma säästude arvelt tagasi maksta. Saaks laenu maha maksta ja kulutused laenu intressidele langeks,“ arutleb Neivelt.

Tulemuseks oleks see, et kokku jääks Eesti inimestele siis aastas kätte 200 miljonit eurot, mida nad millekski muuks kui intressideks kulutaksid või ka näiteks säästaksid. Pankadel aga jääks paarsada miljonit aastas teenimata.

Meedias on välja toodud ka hiljuti OECD avaldatud arvud Eesti pensionifondide viimase 15 aasta reaaltootluse kohta, mis on miinus 0,2 protsenti aastas; viimase kümne aasta reaaltootlus on miinus1,3 protsenti aastas. Seejuures oleme riikide võrdluses viimaste seas. Samas on fondihaldurid viimase 10 aastaga teeninud selle arvelt ligi 300 miljonit eurot teenustasudena. Peaaegu sama palju, kui on suudetud selle ajaga pensionifondiraha kasvatada.

Arutelu teise pensionisamba üle on kahtlemata vajalik. See ei puudutaks ainult sealoleva raha inimestele kättejagamist, vaid laiemalt ka pensione ning majandus- ja sotsiaalprobleeme. Pensionisammastest saab kindlasti üks eesolevate valimiste eelseid arutelupunkte.

2 kommentaari
  1. Unustatud,silma alt ära, põle minu asi, pole kuuldki 11 kuud ago
    Reply

    1. SAMMAS PEAKS VEEL ROHKEM KÜTMA !
    Aga nagu KOMBEKS SAANUD, ON PROBLEEME MUGAVAM VAHELT ÄRA LÕIGATA JA TULEVIKKU UNISTADA, SELMET KÄESOLEVAIDKI LAHENDADA.

  2. Ei 11 kuud ago
    Reply

    mingit vabatahtlikkust, 2. sammas tuleb tühistada! See on 2. sunduslik sammas, mis läheb ennekõike välispankurite taskute täitmiseks ning meie rahva raha ülekantimiseks teiste liiduvabariikide surmaeelikutele.
    Inimesel peab olema vaba voli oma raha üle otsustada, kas istutab maasse rahapuu või viskab prügikasti pankuritele.
    AINUS arkas lahend on kehtestada abirahadele KINDEL OSA eelarvest, ilma mingite sammasteta. Ainult siis käib elatisraha surmaeelikutele ühte jalga elatustasemega. Kasvatab Jurka eelarvet 10%, kasvab koos sellega ka pinss 10%. Väheneb eelarve 5%, väheneb ka pinss 5%. Isegi LOLL saaks aru. Aga keskbandiidid mitte, sest nemad on lausa IDIOODID!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.