Tartu Euroopa kultuuripealinnaks 2024!

Pildil Tartu abilinnapea Madis Lepajõe. Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Madis Lepajõe, Tartu abilinnapea

Hiljuti täitus mul aasta naasmisest tööle Tartu linnavalitsusse. Pärast aastast ametisolekut on paslik korra tagasi vaadata ja loomulikult teha plaane edaspidiseks. Minu tööpõld abilinnapeana on lai – haridus, kultuur, noored ja sport. Selle aja jooksul on palju tehtud, kuid veel rohkem ootab ees.

On aga üks teema, mis mul aasta tagasi ja praegugi südame eriti kiiresti põksuma paneb ning mis väga paljusid tartlasi ühendab – Tartu kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks 2024. Nimetatud eesmärk on oluline muu hulgas ka seepärast, et ühendab meid mitte võitluseks millegi vastu, vaid võistluseks ühise eesmärgi nimel.

Siinkohal tasub meenutada põhjusi, miks Tartu Euroopa kultuuripealinnaks kandideerib. Esiteks, kultuuripealinna staatus toob piirkonnale märkimisväärset majanduslikku kasu: otsene tulu tekib turistide arvu kasvust, riiklikest ja rahvusvahelistest investeeringutest. Teiseks, kandideerimine toetab linna arengu- ja kultuuristrateegiates nimetatud Tartu suurte väljakutsete (nt targad töökohad, parimad koolid jne) lahendamist. Samuti aitab edukas kandideerimine kaasa Tartule oluliste institutsioonide – ülikoolide, ettevõtete, mäluasutuste, ühingute jne – eesmärkide saavutamisele.

Oluline on, et kandideerime üheskoos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega Kallastest Viljandini ja Tartust Võruni. Tartu linnavolikogu ühehäälset otsust toetasid ümbruskonna linna- ja vallajuhid, kes jõudsid üsna kiiresti üksmeelele: teeme koostööd, et muuta meid Euroopas nähtavamaks. Lisaks omakandi rahvale on meile toetust avaldanud ka Pärnu linnavolikogu.

Kuidas valmistusime?

Kaasasime nii linnarahvast kui ka kultuurikorraldajaid ning avalikud ideekorjed tõid kokku sadakond ainulaadset ettepanekut Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurielu elavdamiseks.
Tartu kandidatuuriraamat, mis seab meie sihid ning koondab meie eesmärgid ja plaanitavad tegevused, kannab pealkirja „Arts of Survival“ ehk “Ellujäämise kunstid“. Tänaseks on see end tõestanud mõjuva, täpse ja ka parimas mõttes kõikehõlmava juhtmõttena. On väga hea, et raamatu pealkirja võib tõlgendada mitmeti – mõnele tähendab see oskust keerulises maailmas sõna otseses mõttes ellu jääda, teistele õpetust, mida Tartu võib Euroopa linnadele jagada.

Suve jooksul kohtusime kolleegidega teistest kultuuripealinnadest, et õppida nende kogemusest. „Tartu 2024“-meeskond külastas sõpruslinnu, kes on endale juba tiitli kindlustanud (Kaunas 2022) või kellel protsess pooleli (Veszprém 2023). Kõige meeldejäävam oli külaskäik käesoleva aasta kultuuripealinna Leeuwardenisse, mis nii nagu Tartu, kannab tiitlit koos Friisimaa piirkonnaga.

Esimese etapi lõpueksam

23. oktoobril kaitses erinevate kultuurivaldkondade esindajatest koosnenud kümneliikmeline Tartu esindus eesotsas linnapea Urmas Klaasiga Tallinnas rahvusvahelise ekspertkomisjoni ees edukalt meie eelvoorutaotlust. Selle valmimisse panustas aja, energia ja loomingulisusega ligi 600 inimest ning toimus üle 350 kohtumise. Pärast esimese etapi edukat lõppu algas konkursi lõppvoor, mille eesmärk saab olla vaid üks – Tartu 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks!

Kuidas edasi?

2019. aasta augustis külastab sõltumatu rahvusvaheline žürii Tartut ja esitlusmeeskond kaitseb lõppvooru taotlust, mille koostamisel seisab kandidatuurimeeskonna suurem töö veel ees. Jätkuvad arutelud ja avalikud sündmused Tartus ning Lõuna-Eestis.

Nõudmised lõppvooru jõudnud linnadele on arusaadavalt suuremad. Meie täiendatud kandidatuuriraamat peab olema pikem ja põhjalikum, mis tähendab veelgi rohkem kaasamist ja säravaid, tulevikkuvaatavaid ideesid ning veelgi enam ambitsiooni. Seetõttu laieneb 2019. aasta jaanuarist meie „Tartu 2024“-meeskond, mida juhib Erni Kask, kahe inimese võrra. Tööd alustab projektijuht, kelle ülesandeks on edasi arendada kandidatuuri loomingulist programmi, rahvusvahelist koostööd ja kaasamist lõppvooru taotluseks. „Tartu 2024“-sõnumite veelgi laialdasema jõudmise eest tartlaste, lõunaeestlaste ja kõigi kaasmaalasteni hakkab vastutama kultuuripealinna kommunikatsioonijuht.

2019. aasta sügisel selgub, kas Eesti linn, mis saab Euroopa kultuuripealinnaks aastal 2024, on Tartu või Narva.

On tähtis, et iga tartlane (ning meie head partnerid Lõuna- ja Kesk-Eestist) mõtleks selle üle, millega just tema saab panustada Tartu edusse kultuuripealinna valimistel. Iga samm, mis muudab Tartut paremaks, aitab meie edule kaasa – kes kaunistab oma koduümbrust, kes õpetab lapsi, kes remondib tänavaid. Ainult üksmeel ja koostöö teevad meie linna Euroopa parimaks!

1 Kommentaar
  1. No 10 kuud ago
    Reply

    ei saa aru, miks peab üheks aastaks olema kultuurne kui kultuurne võiks olla kogu aeg.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.