Põllumajandustootjad saavad riigilt tuge

Sügiskünd. Foto: Scanpix

Riigikogus läbis täna esimese lugemise seaduse eelnõu, millega sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemiseks.

„Sellega antakse riigi tasandil nii ühiskonnale kui ka põllumajandustootjatele ning teistele põllumajandussaaduste väärtusahelaga seotud isikutele ja organisatsioonidele sõnum, et tegemist on erakordse olukorraga,“ ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Siret Kotka-Repinski.

Kotka-Repinski sõnul võib eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus selliste ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis erinevad olulisel määral tavapärastest ilmastikutingimustest ning tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju, teha korraldusega kindlaks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise.

„Ilmastikutingimuste hindamisel võetakse aluseks tavapäraste aastate kohta kogutud pikaajalised vaatlusandmed,“ selgitas Kotka-Repinski. „Eelnõus nimetatud korraldus on informatiivse sisuga ning ei mõjuta põllumajandustootjate lepingulisi suhteid.

Kotka-Repinski sõnul on viimastel aastatel sagenenud ilmaolud, mis on pikaajalistele vaatlusandmetele tuginedes olulisel määral erinevad tavapärastest ilmastikutingimustest.

„Näiteks oli 2017. a vegetatsiooniperioodi algus tavapärasest jahedam ja seetõttu lükkus ka koristusperiood hilisemaks,“ ütles Kotka-Repinski. „Koristusperiood oli aga vihmane ning paljudel põllumajandusettevõtjatel jäi saak koristamata või olid koristusjärgsed kulud oluliselt kõrgemad tavapärase aastaga võrreldes. 2018. a kevad ja suvi olid väga kuivad ja põuased, mis kahandas põllukultuuride saaki prognoosi kohaselt ligi 30%.“

Kotka-Repinski ütles, et  mõlema kirjeldatud juhu tulemusena võib tekkida olukord, kus põllumajandusettevõtjad satuvad majanduslikesse raskustesse, kuna ei suuda tagada kokkulepitud tarnekogust või neil ei ole käibevahendite puudusel võimalik teenindada laenukohustust.

„Sellest tulenevalt on mitmed põllumajandusettevõtjad ja põllumajandusettevõtjate esindusorganisatsioonid leidnud, et valdkonna eest vastutaval ministril peab olema suurem võimalus eelnevalt kirjeldatud olukorras põllumajandusettevõtjate abistamiseks,“ sõnas Kotka-Repinski. „Eelnimetatud ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemist kindlaks tegev korraldus aitab moraalselt põllumajandusettevõtjaid läbirääkimistel koostööpartneritega.“

Riigikogus läbis täna esimese lugemise Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

3 kommentaari
  1. kerjuste kuningas 7 kuud ago
    Reply

    Põllumehed on üks eriline selts tegelasi, kellele makstakse pidevalt peale, et nad meie muldasid kurnaksid,monokultuuridega ja mürkidega tolmeldajad ja väikeloomad hävitaksid ,veed ja metsad rikuksid, taristuid pruugiksid ja toodangu välismaale müüksid. Kui viimane ei õnnestu peab omal maal 2 korda kallimalt oma rahvale müüma, kes neile Euroopaga võidu toetusi jagab. Oma rahvas aga ostab toitu sisse mujalt.

    • Ja 7 kuud ago

      seda toetab minister Tarmo Tamm! Ikka MAHEpõllunduse sildi all.

  2. Naljakas 7 kuud ago
    Reply

    keel on meil. Tuleb välja, et põllumajandustootja on selline tüüp, kes toodab põllumajandust!
    Põllumajandus on üks eluvaldkondi ning see peab olema ISEMAJANDAV!!! Järelikult: EI MINGEID TOETUSI!
    Igal asjal olgu oma hind nagu mullu ja muiste. Kas keegi kujutab ette, et üle-eelmisel sajandil oleks kellelegi peale makstud, et ta saaks karusnahku osta või müüa? Mina küll ei mäleta, et keegi oleks peale maksnud Peipsi kaluritele, kui nad oma hobustega sõitsid ringi rääbist müümas. Nagu raha said, selle tasku pistsid, Moskvast ei tulnud kopikatki.
    Või Kihnu ja Ruhku kalurid 1920ndatel.
    Nüüd aga on piirangud ja keelud peal, teiseltpoolt kogutakse papp ühte hunnikusse Toompeal ja siis hakatakse enne valimist laiali jagama VALI MIND, MINA TEEN SULLE HEAD!
    Miks on maal üldse hind, kui me pole seda ise loonud? Kas ükski ahv ei tule sellele peale, et keskpunkti on meil 6371km ja meie pole sellest sentimeetritki loonud? Ja kui keegi tahab rahvale midagi toota ehk head teha, siis miks peab ta selle eest maksma? Et pärast kerjama minna ja mingi osa tagasi saada?
    Miks aga ei seata vastutoime tolle neile kaupadele, millele välismaal peale makstakse, et meie turgu vallutada ja põllumehed maast ja põllumajandusest võõrutada? Miks pole Tarmo kunagi esitanud arve, palju on kunagist põllumaad lastud võssa ja metsa kasvada ja mida on tema teinud, et need maad uuesti saaks viljatootvaks? Rahvaarvu kasvades ei jõua tootmine järele, seda teadis juba Robert Malthus, meie punaakadeemikud millegipärast mitte. Järelikult peame vaatama ette 20, 50 ja 100 aastat ning hoolitsema selle eest, et just meie kaupa ostetaks, ning siis juba õige hinnaga. Altkäemaksud aga unustage, kurat võtaks!

Vasta kerjuste kuningas-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.