Ministeerium laiendab kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ringi

Ministeerium laiendab kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate ringi. Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps allkirjastas määruse, millega leevendatakse nõudeid pikaajalise töökogemusega õpetajatele. Nõuetele vastavaks loetakse nüüd ka 2014. ja 2015. aastal ülikooli õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud.

Ministri Mailis Repsi sõnul kvalifikatsiooninõuded aitavad tagada, et vastutusrikkas õpetajaametis töötavad need inimesed, kellel on vastav haridus ja vajalikud oskused. “Kuid kvalifikatsiooninõuded peavad olema ka õiglased. Saime kogenud õpetajatelt signaale, et vaja on muudatusi. Olen kindel, et määruse muudatused aitavad kaasa sellele, et nõuded ei takistaks suurepärastel õpetajatel igapäevaselt meie laste heaks töötada,” ütles Reps.

Määruse „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded” uued sätted puudutavad kaht sihtgruppi – kõigepealt õpetajaid, kes ajavahemikus 7. september 2002 kuni 1. septembrini 2013 töötasid üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õpetajana ning vastasid siis kehtinud nõuetele. Kui varem võis kahetsusväärsel kombel juhtuda, et õpetaja kvalifikatsiooni vastavus nõuetele sõltus sellest, kas tema tööleping oli sõlmitud määruses nimetatud kuupäeval, siis nüüd see probleem on lahendatud. Teine sihtgrupp on aastatel 2014 ja 2015 õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanud,kes ei saanud ülikoolist õpetaja kutset, kuna ülikoolidel puudus veel kutse andmise õigus. Ka nemad loetakse nüüd õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks.

Määruse muudatus jõustub 25. jaanuaril.

1 Kommentaar
  1. Õpsid 11 kuud ago
    Reply

    saaks vabalt hakkama ka 1950ndate aastate pagasiga, meil on täna õpetamisest ja õppimisest vale ettekujutus.
    Tänane õpetamine on selline, et õps loeb enne õpiku vastava peatüki läbi ja siis jutustab selle lastele ümber. Lapsed ise ette ei pea seda lugema. Nad nagu ootaks kuldmune õpsi suust, kuigi kõik on palju selgemalt esitatud õpikutes ja veebis. Saab vabalt jälgida, kuidas Aleksandrose väed pidid üle livide ja läbi metsade tungima, et paarkümmend kiltigi edasi jõuda. Ja tee ääres inimesi röövima ja tapma, et ennast toita. Meie õpikutes on kõik antud liiga libedalt, see ründas sel aatsal seda ja sai peksa, too toda ja lõi selle maha. See on ju idiootsus, migit ettekujutust tollest ajast õpilstele ei teki.
    Esitasin ise ajaloos lastele küsimusi, kuidas saadi mägisel maal edasi liikuda või kuidas Koiva ääres rüütlid oma rasketes rüüdes palaval suvepäeval liikusid ja oma rasket mõõka ja piiki tassisid. Neil eoli suur uudis, et rüütlid panid rüü selga alles lahinguks, et neil oli mitu kannupoissi, kes nende varustust tassis, hobustele süüa otsis ja nende eest hoolitses. Ning et rasket mõõka jõudis rüütel tõsta ainult paar minutit, siis oli toss väljas. Just lihtsus andis eelise Ümera ääres eestlastele, et neile saamatutele sakstele ära teha.
    Lapsed ei kujutanud ettegi, et siis polnud telefoni, et röövlite tulekust ette teatada. Olid aga käskjalad ja luurajad, kes siis vaenlase liikumisest teada andsid.
    99% meie ajalooõpikutest tuleb ringi kirjutada ja kujundada, samuti siduda need multikatega, kuidas kunagi elu üldse käis. Seni aga õpetatakse meie koolides paljusid aineid VALESTI!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.