Eesti maksusüsteemi astmeline tulevik

Kersti Sarapuu

Kersti Sarapuu, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Üle kahekümne aasta Eestis kehtinud maksusüsteem on jõudnud oma loomuliku lõpuni ning oleme järk-järgult üle minemas astmelisele tulumaksule. Seeläbi on paranenud madala ja keskmise sissetulekuga inimeste igapäevane toimetulek.

Eelmised valitsused on maksustanud tulu, millega pole võimalik ära elada. Jääb ainult nõustuda ettevõtja Indrek Neiveltiga, et see on lubamatu. Ettevõtja sõnul peab maksupoliitika nurgakivi olema, et ei maksustata tulu, millega pole võimalik ära elada.

Riigikogu valimiste lähenemine paneb parteisid valijahäälte nimel endast kõike välja panema, kuid kahjuks ei häbeneta seejuures paanika  külvamist, otseseid valesid ja tühje lubadusi.

Reformierakond valetab silmagi pilgutamata, kuidas Eesti inimesed kaotasid maksuvaba tulu reformiga. Tõsiasjad räägivad hoopis midagi muud. Jüri Ratase valitsuse maksureform tõstis sissetulekuid!

Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes või jäi samaks 86% Eesti inimeste sissetulek, kui tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni kuus. Selleks peab olema reformierakondlane, et nimetada suurema osa inimeste sissetulekute kasvu maksukaoseks.

Madalat ja keskmist palka teenivad inimesed võitsid kuni 64 lisaeurot kuus ehk 768 eurot aastas. Eesti mediaanpalk oli möödunud aasta lõpul 1000 euro tasemel, mis tähendab, et pooled Eesti inimesed teenisid iga kuu vähem kui 1000 eurot.
Kuni 1200 eurot kuus teenivad inimesed võitsid kuni 64 eurot kuus. Samas võitsid maksureformist ka kõik need, kelle sissetulek on kuni 1776 eurot. 2100 eurot ja enam teenivad inimesed panustavad kuni 32 eurot varasemast enam.
519 000 inimesele makstakse tuludeklaratsiooni käigus tagasi 141 miljonit eurot. Rohkem maksuvaba tulu kasutas 62 000 inimest ehk kuus protsenti tulusaajatest ning nemad peavad Maksu- ja Tolliameti andmetel juurde maksma kokku umbes 12 miljonit.

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov on tõdenud, et madalapalgalised on Eestis kõrgelt maksustatud ning tulumaksuvaba miinimumi tõus adresseerib seda probleemi.

Samuti tõi asekantsler välja, et kuna maksuvaba tulu on kasulik neile, kes käivad tööl, annab see positiivse panuse tööjõupuuduse leevendamisse ning parandab riigi konkurentsivõimet. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on väga oluline instrument, millega meelitatakse neid, kes veel pole tööjõuturul, tööjõuturule tulema.

Maksureformiga 93% vanaduspensionäride sissetulek kasvas või jäi samaks. Uue tulumaksuvaba miinimumi süsteemiga maksavad võrreldes 2017. aastaga vähem tulumaksu need pensionärid, kelle keskmine tulu on kokku kuni 1351 eurot kuus.

Majanduse hea seis on võimaldanud Eesti ettevõtetel kasvada ning töötajaid juurde palgata. Statistikaameti andmetel langes tööpuudus eelmise aasta neljandas kvartalis 4,4% tasemele, kusjuures oluliselt vähenes pikaajaliste töötute arv. Töökäte puudus ning osaajaga töötamise levik on suurendanud ka noorte, vanemaealiste ning osalise töövõimega inimeste võimalusi soovitud tööd leida.

Keskmise palga kasv ulatus 2018. aastal 6,7 protsendini ja töötajate arvu kasv 2,3 protsendini. Möödunud aasta laekus kõiki aktsiise rohkem kui 2017. aastal. Möödunud aasta riigieelarve oli korralikult koostatud ja hästi täidetud. 2018. aasta eelarve täitmine on 100,4%. Maksukaost ei paista kusagilt.

Tänaseks tehtud maksuvaba tulu reformiga peame edasi liikuma. Tartu Ülikooli majandusteooria dotsendi Viktor Trasbergi hinnangul on proportsionaalne tulumaks põhiline asjaolu, mis takistab sisuliste maksureformide läbiviimist.

Majandusteadlase sõnul ei ole tänaseks jäänud ühtegi teoreetilist ega praktilist argumenti sellise ebaefektiivse maksusüsteemi säilitamiseks. Kõik teoreetilised ja praktilised argumendid toetavad astmelist tulumaksu. Sel sajandil puudub maailmas ka igasugune sisuline huvi proportsionaalse maksusüsteemi vastu, sest on kogetud selle negatiivset mõju majandusele ja ühiskonnale.

Tsiteerin 28. jaanuaril ajalehes Postimees ilmunud artiklit:

„Valimisprogrammidest on selgelt näha, et erakonnad saavad väga hästi aru, et ilma progresseeruva tulumaksuta maksureforme teha ei saa. Aga kui astmelisele tulumaksule ei julgeta üle minna, siis pajatataksegi

mingist „maksurahust“ ja „mõtleme-arutame“ tulevikust. Seda ma nimetangi Eesti maksumõtte pankrotiks.

Tänane maksuteooria ütleb üheselt – progresseeruva määraga tulumaks on parim ja lihtsam viis maksukoormuse jaotamiseks. Ta kahjustab kõige vähem maksumaksja heaolu, tagab avaliku sektori tuluvoo ja tasakaalustab majandust. Seepärast kasutataksegi seda kõikides majanduslikult arenenud  lääneriikides. Vastupidiselt, meielaadne proportsionaalne tulumaks on eranditult  endistes nõukogude liiduvabariikides ja mõnes vaeses Ida-Euroopa riigis.“

Keskerakonna maksupoliitika eesmärgiks ongi soodustada netosissetulekute kasvu ja pidurdada hinnatõusu. Meil tuleb muuta Eesti maksusüsteemi kaasaegsemaks ja tõhusamaks, keskendudes enam kõrgemate tulusaajate maksustamisele ning vähendades kõigi toodete ja teenuste kaupu mõjutavaid kütuse- ja elektriaktsiise. Toetame õiglase ja lihtsa euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamist.

Keskerakond toetab riigieelarve laiapõhjalist revisjoni, mille käigus vaatame üle kõik riigi tulu- ja kuluallikad ning hindame nende eesmärgipärasust. Nii piirame dubleerimist ja bürokraatiat ning paneme paika valdkonnad, mis enim lisaraha vajavad. Rakendame vähemalt 10 miljoni euro ulatuses kaasava riigieelarve põhimõtet.

Jätkame vastutustundliku ja jätkusuutliku eelarvepoliitikaga. Peame seejuures valmistuma  Euroopa Liidu toetusfondide vähenemiseks. Keskerakond peab vajalikuks sotsiaalmaksu lae kehtestamist, et soodustada kõrgepalgaliste töökohtade Eestisse tulekut ning muuta ettevõtete senine palgapoliitika läbipaistvamaks. Samuti kaalume sotsiaalmaksu-miinimumi erandite laiendamist tööturul madala konkurentsivõimega sihtgruppidele.

Vabastame tööandja kulutused tervishoiule ning lastehoiule erisoodustusest. Samuti tuleb üle vaadata töötuskindlustusmakse määrad. Kaalume tööandja vabastamist töötava pensionäri eest töötuskindlustusmakse maksmisest. Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksu vabana. Rakendame pensionäridele täiendava 250-eurose tulumaksuvabastuse, tõstes seeläbi vanaduspensionäride maksuvaba tulu kuni 750 euroni kuus. Hoiame alkoholi- ja tubakaaktsiisid konkurentsivõimelisel tasemel, kuid sotsiaalpoliitika vajadusi arvestavad. Me ei tõsta 2019.–2023. aastatel alkoholiaktsiise. Laiendame väiketootjatele õlle-, veini- ja siidriaktsiisi soodusmäära rakendamist.

Analüüsime kogu senist aktsiisipoliitikat tervikuna ning ühtlustame seda oma lähinaabritega. Vähendame vajadusel kütuseaktsiisi, et kütusehinnad oleks naaberriikidega konkurentsivõimelisel tasemel. Langetame elektriaktsiisi minimaalsele Euroopa Liidus lubatud tasemele. Seisame vastu majutusteenuse ning ravimite käibemaksumäärade tõstmisele. Jätkame seniste maksuerisustega ravimitele ja meditsiinitoodetele. Toetame e-raamatutele ja e-online ajakirjandusele madalamat, 9-protsendist käibemaksumäära. Laiendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Anname kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada kohaliku maksuna turismimaks. Suuname kütuseaktsiisist vähemalt 75% teehoidu. Suurendame kohalike teede hoiuks ette nähtud vahendeid. Suuname osa ressursitasust tulevikuks loodavasse fondi, nn Põxiti fond. Peame oluliseks jagamismajanduse ausat ja õiglast maksustamist. Panustame selleks sobiva maksuplatvormi väljatöötamisse koostöös erasektoriga.
Vaatame üle hasartmängumaksu kogumise süsteemi seades eesmärgiks suurendada sektorist laekuvat maksutulu. Suurendame ausa konkurentsi toetamiseks Maksu- ja Tolliameti vahendeid võitluseks varimajanduse ning ümbrikupalkadega. Piirame ettevõtete kasumi maksuvabalt Eestist välismaale välja viimist.

Need oli mõned näited, kuidas Keskerakond kavatseb Eesti maksusüsteemi tulevikus muuta. Kutsun ka Reformierakonda üles valima maksusüsteemi rakendamisel suuna läände, mitte itta!

 

 

6 kommentaari
  1. tõnn 8 kuud ago
    Reply

    vist valesti väljendasin ennast. tulumaksuvaba suurust ei saanud valida, valida sai, kus selle käiku lasid – palgast või pinsist

  2. Astmeline 8 kuud ago
    Reply

    röövimine on kaine mõistuse ja loomulike majandusseaduste astmeline mõrv.

  3. tõnn 8 kuud ago
    Reply

    tahan sõna sekka õelda selle töötavate pensionäride maksustamise kohta. makse ei taha muidugi keegi maksta.aga töötav pensionär on kogu aeg pügada saanud.ei mäleta, palju aastaid see eelmine maksukorraldus kestis, paarkümmend aastat vist juba. ja oli nii, et võisid valida endale selle tulumaksuvabastuse summa, mis igal aastal küll 10 e. võrra suurenes, kahte tulumaksuvabastust ei antud, ja nii saingi palgapäeval vähem korrutise tulumaksuvaba summa x momendil kehtiv tulumaksu %. võisin valida muidugi variandi, et selle võrra oleks pinssi vähem saanud. muide pensioni ülemine ots oli ikkagi maksustatud. huvitav, kas KE -s seda keegi ei mäleta, et lastakse refidel ja ekrel viriseda, mitte keegi mitte kordagi pole nn. eelmistele seda meelde tuletanud. eelnev jutt ei ole laest võetud, olen üle 25 aasta pensionärina vahelduva eduga tööl käinud

  4. tõnn 8 kuud ago
    Reply

    tõepoolest, õieti ütleb sarapuu, et refid valetavad silmigi pilgutamata.vaadake seda kajakest, kui ta valetab, vähe veel, et silmi ei pilguta, ta oskab lausa vasika silmad pähe teha. tõeline meistriklass, kadunud primadonna eesti teatrilavadele. to pealkiri, kas lugesid ka selle artikli läbi, või piirdusitki ainult pealkirjaga?

  5. mnjah 8 kuud ago
    Reply

    kõige kurvem kogu selle reformierakonna maksuretoorika juures on see, et iga inimene kes ei osanud oma sissetulekut ette prognoosida ja firma ei osutanud sellele ka piisavalt tähelepanu ja tegi masuvaba summa suuruse kohta vale avalduse oma tööandjale ja peab nüüd natuke juurde maksma, siis neid tituleeritakse kohe kaotajateks. Jäetakse aga ütlemata, et varem oli maksuvaba miinimum 180 eur, nüüd aga on see näiteks osadele 300 EURi ja kohe oleks see inimene justkui kaotaja kuna peab juurde maksma. See on see nn pooltõde ehk VALE, millega reform väga usinasti valijaid lollitab.
    Aga klassikaline astmeline tulumaks kuluks riigile ära küll, siis ei peaks kuust kuusse aina arvutama kui palju maksuvaba on kasutatud ja palju veel kasutada on. Aga kõik me teame, et sellele on kategooriliselt vastu nii RE, Isamaa kui ka EKRE. Selleks korraldas RE Riigikogus veel pokozuhho üleeile kuhu siis kutsuti kaaslauljateks ka ettevõtjate esindaja. Kas Riigikogus pole tõesti midagi targemat teha kui valimiskampaaniaga tegeleda? Ega see eilne VE eelnõu parem olnud, milleks meile on vaja eraldi mingit otsust kui Valitsus on oma seisukohad juba andnud ja tegutsetakse koos liitlastega ühiselt. Puhas valimiskampaania trikk ja oi kui solvunud oli Herkel eile, et KE selle trikiga ei ühinenud. Nagu lapsed lasteaias. Loodetavasti valijad ikka saavad aru kui labased need trikid on.

  6. Pealkiri 8 kuud ago
    Reply

    tuleks välja vahetada: Eesti maksusüsteemi õudne tulevik.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.