Valitsus kiitis heaks riigireformi tegevuste ülevaate

Janek Mäggi Foto: Konstantin Sednev/Scanpix

Valitsus sai tänasel kabinetiistungil ülevaate riigireformi tegevuskava 2017-2019 täitmisest, mille fookuses oli korrastada avalikke teenuseid, vähendada bürokraatiat ja halduskoormust.

„Eesmärk on planeerida riigi tegevusi nii nutikalt, et suudame väiksema töötajate arvuga ning infotehnoloogilisi lahendusi kasutades pakkuda inimestele ja ettevõtetele paremaid avalikke teenuseid,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Peame riigi tasemel osutama vaid neid avalikke teenuseid, mis tagavad riigi parema toimimise ja parandavad Eesti inimeste elujärge.“

Valitsus nägi 2017. aasta kevadel riigireformi elluviimise vajadust teemade ning eesmärkide põhiselt. Suur osa reformi tegevuskavas seatud eesmärkidest on täidetud.  Reformiga viidi ellu kohalike omavalitsuste olukorda parandav haldusreform, maavalitsuste tegevuse lõpetamine, töökohtade väljaviimine pealinnast ning valmistati ette riigimajade rajamine maakonnakeskustesse. Mäggi rõhutas reformi tulemusi tutvustades, et oluline on jätkata riigi muutmist läbipaistvamaks ning tõhustada teenuste pakkumist. „Tuleval aastal läheme üle tegevuspõhisele riigieelarvele, mis suurendab keskvõimu läbipaistvust ja muudab riigieelarve arusaadavaks. Mida rohkem tunneme oma riiki, seda paremini saame panustada tema toimimisse,“ lisas minister.

Olulisemad reformiga ellu viidud tegevused:

  • Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalne reform viidi planeeritult  ellu, haldusreformi seadus jõustus 1. juulil 2017 ning haldusterritoriaalsed muutused jõustusid sama aasta sügisel kohalike valimistega. Eesmärk oli toetada omavalitsuste võimekust kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkonna arengueelduste kasutamisel, konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel.  Reformi järgselt on Eestis 79 kohalikku omavalitsust (64 valda ja 15 linna).  Ametnike koguarv ühinenud kohalikes omavalitsustes on vähenenud üle 300 teenistuskoha ehk ligi 10 protsendi võrra. Langenud on tugiteenuseid osutavate ametnike või töötajate osakaal ning suurenenud on teenuste korraldamise ja pakkumisega tegelevate ametnike osakaal.
  • Maavalitsuste reform viidi kavandatult ellu ning maavalitsused lõpetasid tegevuse 1. jaanuaril 2018. Nüüd täidavad maavalitsuste ülesandeid olemasolevad riigiasutused: ministeeriumid, ametid, kohalikud omavalitsused ning kohalike omavalitsuste ühisasutused (maakondlikud liidud ja arenduskeskused, piirkondlikud ühistranspordikeskused).
  • Riigimajade projekt on valitsuses heaks kiidetud ja tegevused pooleli. Esimesed riigimajad valmivad Raplas, Valgas, Jõgeval 2020. aasta lõpuks – 2021. aasta alguseks. Riigimajadesse kolivate asutuste vahel otsitakse sünergiat ning teenuste integreerimise võimalusi. Projekti kestvus on 2018-2023. aastani.
  • Riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimine.  2019. aasta jaanuari lõpuks oli välja viidud maakondadesse üle 830 töökoha. Seega on täidetud üle 75 protsendi seatud eesmärgist, mh otsivad asutused ka edaspidi võimalusi töökohtade väljaviimiseks. Toimunud on mõtteviisi muutus – riigipalgalisi töötajaid võetakse nüüd tööle üle Eesti kui töö iseloom seda lubab.
  • Bürokraatia vähendamiseks on ellu viidud kolm algatust: ettevõtjate ja riigi vahelise bürokraatia vähendamine, avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine  ja tööandjate nullbürokraatia projekt välistööjõu palkamise lihtsustamiseks. Algatuste tulemusel on bürokraatiat vähendatud nii ettevõtjate suunal kui ka riigisiseselt.
  • Tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek2019. aasta alguseks on 150 riigiasutust kaardistanud teenused ja teenuste hinnastamiseks koostatud kulumudelid. Tegevuspõhise eelarve ja tulemuspõhise aruandluse koostamiseks on asutustes võetud kasutusele kuluarvestuse infosüsteem KAIS. Loodud on võimalus koondada aruandluskeskkonda raamatupidamise-, eelarve- ja tulemus- ja muu juhtimisaruandluseks vajalik info ning koostada graafilisi aruandeid erinevatele juhtimistasanditele. Välja on töötatud valitsuse 20 tulemusvaldkonna jaoks 50 programmi. 2019. aastal koostatakse 2020. aasta riigieelarve juba uuel põhimõttel.
1 Kommentaar
  1. Puhas 7 kuud ago
    Reply

    vale. See totakas haldusmoonutis pole veel sugugi ellu viidud, selle rahvavaenulikud tulemused alles seisavad ees. Eesmärgiks oli kellegi haige ametniku poolt seatud külade laostamine ja töötamisealiste inimeste väljameelitamine ning vanade väljasuretamine. Seda tulemust näeme ehk juba 5 aasta pärast, praegu liigume selles suunas vägagi tormakalt. Näen seda igalpool ümberringi. Ning ükski ahv ei mõtlegi selle lolluse eest vastutada.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.