Eesti asja ajamine Euroopas eeldab koostööd ja kogemusi

Aadu Must, Riigikogu liige, Tartu linnavolikogu esimees

Europarlamenti pürgijate valimislubadused on huvitavad, aga lõppkokkuvõttes üsna sarnased. Peaaegu kõik kandideerijad lubavad ajada Eesti asja, toetada demokraatiat ja uuendusi, ohjeldada terrorit ja vägivalda, kaitsta looduskeskkonda, võidelda majanduskasvu, võrdsuse ja heaolu eest. Võib-olla on see päris hea – vali, keda tahad, ikka toetad õiget asja!

Tegelikult ei piisa rahvusvahelises suhtlemises ja ka Europarlamendi töös sellest, kui oled „ilus inimene“ või oskad „õigete asjade“ poolt hääletada. Erinevalt omaaegsest N Liidust pakub EL võimalusi esineda omapoolsete algatustega, luua Eestile vajalikke kontakte ja koostöösuhteid. Aga teoks saavad siiski vaid need algatused, millel on piisavalt toetajaid. Europrobleemidega on üsna samamoodi nagu globaalprobleemidega – need mõjuvad küll globaalselt, aga lahenduse heaks tuleb töötada igas regioonis. Ja teiseltpoolt – Eestil ei ole kasu toredatest ja positiivsetest lahendustest, kui need Eesti ja meie lähiümbruse huve ei arvesta. Just selle koha pealt algabki poliitikas ühiste huvide ja liitlaste otsimine. Teisisõnu – Europarlamendis on kasu nendest, kellel on rahvusvahelise suhtlemise kogemus ning kes ka varem on lahendanud probleeme, mis EL-i ees seisavad.

Napp leheruum lubab puudutada neist vaid mõnda. Me taotleme Euroopa Liidus vabadust, rahu ja heaolu. Eesti jaoks on liikmelisus ühtses, eraldi rühmadeks killustamata Euroopa Liidus võimalus mängida märgatavat rolli üle-euroopalikes toimingutes, nii ütleb meie valimisprogramm. Aga ega te asjast ometi nii aru ei saa, nagu tähendaks see EL-i sisese konkurentsi eitamist ja meie endi huvide mahavaikimist, kui need kellelegi teisele ei meeldi? Vastupidi – rühmadeks killustumist saab vältida vaid sellega, kui erinevad huvid on ikka välja käidud ja dialoogis tasakaalustatud. Ilmselt ei ole selles midagi halba, kui Vahemereriigid eelistavad just selle piirkonna arengute toetamist. Tore! Meie töötame jälle selle nimel, et selle kõrval toetataks ka Läänemere regiooni arenguid ja ettevõtmisi. Läänemere piirkonna areng on Eestile väga tähtis ja siin on meil häid liitlasi. Just sellepärast kinnitab ka meie valimisprogramm: „Tähtsustame võrdõiguslike, heanaaberlike ja igakülgselt avarduvate suhete arendamist Eesti naaberriikidega Läänemere ääres“ ja „Toetame aktiivse dialoogi pidamist kõigi Eesti naaberriikidega“.

Euroopa Liidule on väga oluline idapartnerluse programm. Euroopa ei ole ju ainult Euroopa Liit. Ka meie valimisprogramm kinnitab: „Toetame Euroopa Liidu aktiivset keskkonna- ja regionaalpoliitikat.“ Just idapartnerluses on Balti riikidel (ja Balti Assambleel) olnud eriti oluline roll ning arvestatavad eelised.

Tähtis on see, et Europarlamenti saaksid valitud need, kes ei lähe sinna alles ametit õppima (nagu pahatihti on ette tulnud), vaid kellel on ühes või teises Euroopa Liidu tegevusvaldkonnas lisaks ilusatele loosungitele ka arvestatavaid töökogemusi.

Kogemustest

Olen rahvusvahelises suhtluses aktiivselt osalenud üle veerand sajandi. Meie taasiseseisvumise päevil olin Eesti Infokontori juhataja Stockholmis (iseseisvust ja saatkonda meil tol hetkel veel polnud). Peale vahepealset keskendumist õppejõu- ja teadlasetööle olen taas sattunud poliitikasse ning rahvusvahelisse suhtlusse.

Juba aastaid olen üks Balti Assamblee (BA) juhte (asepresident, president), olen edendanud tihedat koostööd nii Põhjala parlamente ühendava Põhjamaade Nõukogu kui ka BeNeLuxi (Belgia, Holland, Luxemburg) sõsarorganisatsiooniga, esindanud Balti riike Läänemeremaade Parlamentaarsel Konverentsil, olen sõna võtnud tosina riigi parlamendi kõnetoolist. Selles viimatinimetatud kogus on keskseks töövaldkonnaks olnud Läänemere ja seda ümbruse keskkonna kaitse. Aga ka näiteks migratsiooni reguleerimise küsimused.

BA väga oluliseks töösuunaks on idapartnerlus; seda eelkõige koostöös GUAM-iga – Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova parlamentide ühendusega.

Omajagu rahvusvahelise suhtlemise kogemust on andnud töö Tartu linnavolikogu esimehena (koostöö sõpruslinnadega) ja Eesti Linnade Liidu välisdelegatsiooni liikmena. Samuti professoritöö, esinemised maailmakongressidel ja -konverentsidel, osalemine rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide tegevuses ning uurimisprogrammides ja -projektides, loengud teiste riikide ülikoolides.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena olen ennast kurssi viinud Europarlamendi töös oluliste haridus- ja teadusprobleemidega, ka digiregulatsioonide ja autoriõiguse teravate probleemidega.

Olen kujunenud rahvusvahelise üliõpilasvahetuse edendamise aktiivseks pooldajaks.

Balti Assamblee – hea kool tööks Europarlamendis

Miks ma eespool just Läänemeremaade koostöö ja idapartnerluse teemasid nimetasin? Tähelepanelik lugeja vast märkas – tegemist on nii Eestile kui ka EL-ile tähtsate eluvaldkondadega, mida Euroopa siinpoolses otsas on arvestataval määral kandnud Balti Assamblee. Miks just tema? Pole saladus, et idapartnerluse valdkonnas on just Eestil, Lätil ja Leedul suuri eeliseid. Need eelised ei seisne mitte ainult mõneti paremas endise N Liidu alade lingua franca, st vene keele valdamises. Nagu ütles minu Rootsi kolleeg, on tähtsam see, et tänu ajaloolistele (ehkki mitte vabatahtlikele) sidemetele ei vaja me tõlkide abi ka nende rahvaste mentaliteedi mõistmisel. Sama käib Läänemeremaade Parlamentaarse Konverentsi kohta, kus väga oluliseks töövaldkonnaks on kujunenud vastastikkuse mõistmise loomine Venemaaga (ja ka Valgevenega).

Eelöeldut arvestades otsustasingi kandideerida Euroopa Parlamenti.

4 kommentaari
  1. Kas 7 kuud ago
    Reply

    see kange eurosaadikuks pürgija on sama vanamees, kellele meeldivad noored tibid?

    • Elmer Hill 7 kuud ago

      Talle kuuldavasti meeldivad oma tütre vanused tibid.See näitab tema tiiraseid kalduvusi ning mõistuse puudust.

  2. Kui 7 kuud ago
    Reply

    Aadu juba arvestab lühenditega mängida, siis võiks ta GUAMi asendada SUAMiga – Sakartvelo+Ukraina+Asärbajtsaan+Moldova.

  3. Tule 7 kuud ago
    Reply

    taevas appi! Purupunane kommunist Aadu tahab ka sellest neetud Estoniast Brüsselisse peitu ja paksu pataka peale kobida. Muud sellest enesekiidukõnest küll välja ei loe.
    Vean kihla, et ükski neist “kandidaatidest” ei tule selle peale, et Eesti asja saab ajada parimalt iseseisva riigina Euroopa liidust väljas.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.